„Enam pole siin midagi, aga hommikul võttis küll minestama,“ rääkisid vabatahtlikud, kes päevad läbi kalu ja vähke päästavad. „Neil, kes eile kohal käisid, oli veel tänagi süda paha.“

Pole ka ime - silomahlast tingitud hapnikupuudus on tapnud tuhandeid veeloomi ning tiigid on täis surnud forelle ja muid kalu. Päästetööd algasid esmaspäeval, siis oli veepind lausa laipadega kaetud.

Ellujäänud loomad leiavad end veeämbrist

Vabatahtlikud tõstavad kalu välja kahvadega ja võrkudega. Hukkunud loomad kogutakse kokku ning saadetakse Keskkonnaametisse uurimisele. Kui laipade seast mõni elus kala leitakse, pannakse ta puhta veega ämbrisse ootama, millal jõevesi taas elukõlbulikuks muutub.

Kas sõrmel valus ei ole? „Praegu on valus neil, mitte minul,“ ühmab kohalik mees nukralt. Sõrmevalu pole praegu tõesti juhtunuga seoses ainus probleem.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid