Kallinev toit ajab inimesed metsa marjule. „Neid oleks rohkemgi, kui kalliks läinud autokütus tagasi ei hoiaks.“

Marjanoppijad ootavad vihma, mis kribalaid mustikaid kosutaks. Juba on ka silm peale pandud, et tulla võiks hea jõhvikasügis.

„Kui saaksin, elaksin metsas ja korjaksin marju terve suve,“ tunnistab Airi Hallik-Konnula Võrumaalt Urvastest. Tema marjulkäigud kodukandi metsades ja rabades algavad suve hakul maasikate valmimisega ning kestavad sügiseni, jõhvikate noppimiseni.

Metsmaasikaid oli tema ümbruskonnas nii rohkuselt kui ka nonde suuruselt üle keskmise, sest niiskust oli sel aastal palju, ütleb ta. Olnuks vaid aega rohkem!