Johannes peab end osaliselt süüdi ema tabanud jalgpallihulluses – see haigus on neil ühine, kuigi Luule puhul nüüd isegi sügavam, nii et aeg-ajalt heidab ette, et poeg enam nii tihti staadionile ei jõua ja sama teraselt kõike ei jälgi.

„Ühised lemmikud on meil muidugi Liverpool ja üldse Inglise jalgpall. Viljandi võistkonnale elame ka kogu aeg kaasa – see oligi suur pettumus ja löök, et nad enam kõrgtasemel ei mängi. Täitsa ära on vajunud,“ räägib Johannes.

„Kui ema 75 sai, siis hakkasin vaikselt rääkima, et võiks ehk vabamalt võtta ja veidi pensionipõlve ka proovida. Aga seda küll kuskilt ei paista…“ ütleb Luule poeg Johannes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid