Praetud humalavõrsed, võilillekappari, umbrohukotletid, metsaspargel, kuusevõrsed šokolaadis, angervaksasiirup. Nämma! Kuidas metsas perele gurmeetoitu teha räägib kogenud loodusgiid Sirge Ohakas.
„Metsas käies võlub meid mõnusalt kriipiv teadmine, et kunagi ei saa päris kindel olla, mis olukorrast end leida võib,“ ütleb Ohakas. „Kuna meie laaned on laiad võib ka kõige süütum jalutuskäik muutuda äkitselt põnevaks seikluseks või isegi ellujäämise looks, millest muidu oleme hingevärinal harjunud raamatutest lugema.“
Ja isegi siis, kui oma heaolu pärast muretsema ei pea, esitab mets oma ürgsuses meile mitmeid väljakutseid - veeta öö tähistaeva all, tutvuda mõne iseäraliku loomaga või nautida kosutavat, ainulaadset kõhutäit. Just metsa peidetud söödavad pärlid toob meieni Wanderlust Matkade retkejuht Signe Ohakas.
Mida kokkamiseks kaasa võtta?
„Tähtsaim abimees, millele metsas kokkamisel mõelda, on tuli ja selle tegemiseks vajalikud vahendid,“ rõhutab metsakokk. „Kui seigelda kohtades kus lõkkeplatse pole võib kaasa võtta gaasipõleti, millel saab sööki soojendada või keeta.“
Kotti tasub pakkida ka söögitegemise nõud ning maitsestamiseks vähemalt soola ja pipart. „Muid maitseid saab lisada juba loodusest: pune, nõmm-liivatee, raudrohi ja teised aromaatsed taimed.“
Ta õpetab, et kaasa võtta tasub ka joogivett, aga puhtamatest veekogudest saab seda hankida ka veepuhastusfiltri abil.
Eelroog | Isu tekitav snäkk - praetud humalavõrsed
Rohkem tuntud nõgesesupi asemel on võimalik oma söögikorda alustada tõelise pauguga. Enamus inimesi tunneb humalat kui taime, millest võlutakse juba üle tuhande aasta välja kesvamärjukest. Vähesed aga teavad, et taim võib olla ka imemaitsvaks isuäratajaks ühele metsikule pidusöögile.
Selleks tuleb korjata vaid pihutäis kevadisi humalavõrseid, need kergelt soolaga üle raputada ning kuumal pannil võis või õlis praadida. Humalat leiab niisketest varjulistest kaldametsadest ja metsaservadelt, sageli kraavide või jõgede kallastelt. Et mõnusalt krõmpsule eelroale veelgi särtsu lisada, võib humalavõrsetele peale raputada musta pipart.
„Kusjuures, legendide kohaselt kostitati keskajal rahutuid munkasid kloostrites just humalakäbidest keedetud teega, millel on rahustav ja uinutav toime. Miski, mida telkima minnes kõrva taha panna!“ lisab Ohakas.
Pearoog | Naadi-nõgese kotletid metsaspargli ja võilillekapparitega
Naadist ja nõgesest Eesti metsades just puudu ei ole. Tülikaid koduaia hõivajaid saab matkates aga märka tõhusamalt ära kasutada, kui neid lihtsalt maha tallata. Kokku tuleb korjata paras kogus nooremapoolseid lehti, need peeneks hakkida ning oma äranägemise järgi koos muna ja vähese jahuga kotletiks vormida. Maitsestamiseks soola ja pipart ning hopsti kuumale pannile. Tulemuseks on maitsvad ning tummised ampsud täis puhast metsa väge!
Et pidusööki rikastada, sobivad kotlettide kõrvale suurepäraselt noored põdrakanepivõrsed. Mässi võrse või paar peekoniviilu sisse või lisa lihtsalt küüslauku, prae õlis kerge soolaga ja lase metsasparglil hea maitsta!
Kui ihkad juurde üht kreftist lisandit, valmista need ise võilillenuppudest.
Võilillekapparid
Mitu purgitäit võilille avanemata õisi
2 sl suhkrut
2 sl soola
2 sl äädikat (30%)
1 l vett
Pese korjatud õied ja pane puhastesse purkidesse. Keeda kokku marinaad ja vala kuum marinaad õite peale. Kaaneta purgid, lase jahtuda ning hoia külmkapis.
Naatide ja nõgeste kõrval ei maksa ära unustada ka kõige tavalisemat maltsa. Laialt levinud ja peamiselt umbrohuna tuntud taim on köögis üllatavalt mitmekülgne ning meenutab maitselt kõige enam spinatit. Maltsast saab teha nii salatit, pirukatäidist, suppi kui ka omletti. Samuti on ta hästi säiliv – kergelt läbi kupatatult peab ta sügavkülmas järgmise hooajani edukalt vastu.
Magustoit | Kuusevõrsed šokolaadis
Nagu eelmises kahes käigus, ei saa selleski voorus läbi ilma võrseteta. Seekord on siis menüüs puu küljes kasvavad võrsed, mida saab hiliskevadel kuuskedelt noppida ning vastavalt eelistusele kas sulatatud valgesse, tumedasse või piimašokolaadi kasta. Hapuka maitsega kuusevõrsed segunevad suus imeliselt šokolaadi magusa tekstuuriga, luues tasakaalustatud maitseelamuse.
„Kuid pidage ainult meeles – šokolaad tuleb ise kaasa võtta!“ juhib Ohakas tähelepanu. „Metsast võite leida küll midagi pruuni, kuid see nii hästi ei maitse.“
Joogipoolis
Pidusöögi kõrvale võib rüübata metsast korjatud õite või marjadega maitsestatud vett. Kui aga hing ihkab kihisevat jooki, siis sobib hästi angervaksasiirup, kuhu on lisatud mullivett ja soovi korral hapukaid marju.
Mida mitte süüa?
„Mõni asi on elus ainult ühe korra söödav ja sa ei taha seda proovida,“ rõhutab Ohakas. „Suhu pista ikka ainult seda, mille kindlalt ära tunned. Samuti vii end kurssi lemmiktaimede kasvukohtade ja hooajalisusega.“
Näiteid taimedest, mille puhul on oht eksida:
karulauk - maikelluke/piibeleht (mürgine)
mustikas - ussilakk (mürgine)
magesõstar - kuslapuu (mürgine)
naat - putk (mõni liik on mürgine)