Maalehe suveilma ennustuse võitis maale kolinud ajakirjanik

„Maal elades märkad ilma,“ leiab Ain Alvela, kes ainsana oskas kevadel ette näha, et suve soojarekord on sedapuhku juba juunis ära.

Maalehes maikuus välja kuulutatud suveennustusvõistlusel küsisime, millisesse kuusse jääb selle suve Eesti soojarekord. Kuigi statistika ütleb, et kõige sagedamini on suve maksimaalne õhutemperatuur mõõdetud juulis, siis meie ennustusvõistlusest osavõtjad pakkusid juulist veidi enam augustit.

Läks aga nii, et see juhtus hoopis juunikuu 28. päeval, kui Viljandis mõõdeti 33,0 kraadi. Huvitaval kombel juba kolmandat suve järjest sai just juuni kuumatipu au endale. Napilt jäi maha august – 32,9 kraadi ja juuli 32,6 kraadi. Ennustusvõistlusel osalejatest vaid üks pakkus juunit ja nii saab Maalehe auhinna ajakirjanikuna töötav Ain Alvela Lääne-Virumaalt Viru-Kabalast.

Alvela meenutab, et noorpõlves Võrumaal elades jälgis ta teadlikult ilma muutumist. Täitis aastaid koos isaga isegi päevikut – kumbki pani regulaarselt kirja oma tähelepanekud, mida parasjagu oluliseks pidas, ja pärast võrdlesid neid. Kuna nad käisid toona palju kalavetel, pandi päevikusse kirja ka püütud saak koos püügikoha ja ilmaandmetega. Need arvukad kaustikud peaksid siiani kusagil alles olema.

„Sedasi tekkis aja jooksul isiklik arvestatav (ilma)andmebaas, mille pinnalt võis juba isegi üht-teist kui mitte prognoosida, siis vähemalt aastaid omavahel võrrelda,“ märgib ennustusvõistluse võitnud Alvela.

Hiljem linna kolides jäid ilmavaatlused soiku, sest mida sa seal Tallinna kesklinnas ikka nii väga vaatled. Nüüd on ta aastapäevad taas maal elanud ja ka ilm on omandanud hoopis uue tähenduse, sest sellest sõltub väga palju – kas saab väliseid remonditöid teha, kas on aeg muru niita, millal midagi külvata-istutada. Enam-vähem kõik tegevused maal sõltuvad ilmast.

„Minu esimene talv maamajas kujunes tavatult lumerohkeks ja pikaks, aprillis oli veel paks lumi maas, kevad vindus. Ning kui maikuus, mil oli veel ka üpris jahe, see ennustusvõistlus korraldati, mõtlesin, et küllap ilmataat halastab ja annab meile juba juunis parajalt palavust,“ räägib ta.

Tuli välja, et nii juhtuski – kõige palavam suvepäev registreeriti just juunis. Tal on kahju, et pole vanu märkmeid käepärast, aga sisetunne ütleb, et peagi algav sügis tuleb suhteliselt soe.

„Pakun, et püsivalt miinustesse ei lange ka öised temperatuurid enne novembrikuu teist poolt. Septembri keskpaiga vihmastele päevadele aga järgneb septembri teises pooles ja oktoobris veel ka paari nädala jagu sooja aega,“ jätkab ta, kuid lisab, et vahel tuleb ikkagi vihmaga arvestada.

Püsiva lumikatte tekkimist Alvela sel aastal ette ei näe – eelmisel talvel oli seda juba piisavalt.

„Arvestades ka viimase kümnendi n-ö keskmist talve, tuleb tänavu pigem selline kõle ja hall periood, mis algab novembri keskpaigas, kus vihma ja lobjakat on rohkem kui lund, ning mis kestab kuni märtsikuu esimese pooleni,“ ennustab ta.