Võru maakond otsustas kaks aastat tagasi haridusasutuste toidus mahetooraine kasutamist suurendada. Kas see õnnestus?

Kaks aastat tagasi, 18. septembril 2020, sõlmisid Võru maakonna omavalitsused, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit kokkuleppe kohaliku, tervisliku ning maheda toidu ja tooraine suuremaks kasutamiseks avaliku sektori rahastatavas toitlustuses. Peamiselt tähendab see koolide ja lasteaedade toidus mahetooraine kasutamise suurendamist.

Aasta tagasi Võru maakonna maheseminaril osalenud maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et siinne lasteasutustesse mahetoidu sisseviimise kogemus annab võimaluse sellest õppida ning planeerida ja disainida riigi tasemel tegevusi. Tänaseks on lisaks koolide suunamisele mahetooraine eelistamiseks, koostatud maakonnas maheuuring.

„Kui uuringu koostamise ajal selle aasta kevadel oli haridusasutusi, kus toitlustusel oli ökomärk, veel 10, siis tänaseks on see kasvanud 12ni,“ ütles Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. Koos sama asutuse alla kuuluvate lasteaedadega on vähemalt 20 protsendilise osakaalu saavutanuid 17. „Eks selline kiire tempo andmete uuenemisel näitab samuti, et teeme õiget asja,“ lisas Toots.

Setomaa Liidu esindajana kaks aastat tagasi Mahekokkuleppele allakirjutanud Margus Timmo on samuti kokkuleppe tegevuste edenemise kiirusest vaimustunud: „See ei ole ju koka ja kooli otsene töö. See, kuidas selle muutusega on tuldud kaasa on imetlusväärne.“ Eriti oluliseks peab ta koolide, kus eesmärk on saavutatud või selle poole alles püüeldakse, kokkade kiitmist: „Eelkõige ongi selles protsessis pidanud arenema kokad, kes peavad kohanema uute tarneahelatega ja arendama uusi menüüsid.“

Huvi projekti edu vastu on tuntud ka väljaspool Võru maakonda

Sel suvel kirjutas Põlvamaalt pärit Eesti Maaülikooli vilistlane Laura Nagel oma lõputöö just mahetoidu kasutamisest Võru maakonnas. Ta ütles, et teema valiku ja uurimispiirkonna määramise taga oli ainulaadne võimalus andmete kogumiseks, sest teistest maakondades niivõrd süstemaatilist mahetooraine kasutust tema sõnul väga ei leia.

Sarnaselt Margus Timmole oli ka tema kogemus koolidega suhtluses üldiselt väga positiivne: „Koole, kus põhjalikum intervjuu läbi viia, ei olnud raske leida ning oma kogemust mahetooraine kasutamise suurendamisega taheti meelsasti jagada.“ Ta lisas: „Kindlasti esines andmete kogumisel ka raskusi, aga tuleb mõista, et protsess mahetoorainele üleminekuga on endiselt kujunemisjärgus.“

Tasub mainida, et koostööd Eesti Maaülikooliga on tehtud ka kokkuleppe raames läbivalt. Nimelt koostas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus mahekokkuleppe rakendamiseks kaardistusuuringu, mille tulemina valmis tööriist mahetooraine kasutamise seireks ning tegevuskava mahekokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Järgmine väljakutse: taskukohase mahetooraine puudus

Kui haridusasutuste motiveerimine ei ole seni olnud takistuseks ning seda näitavad ka tulemused, siis 20 protsendi ületamine võib olla juba suuremaks väljakutseks. Margus Timmo ja Kaja Kesküla sõnul võivad uued probleemid mahetoidu propageerimisel tekkida just taskukohase hinnaga tooraine kättesaadavusega seoses. „Väljakutsed võivad tekkida kui koolid on 20 protsendi osakaalu saavutanud ja tahavad edasi liikuda,“ ütles Timmo.

Mahekokkuleppe projektijuht Kaja Kesküla sõnul on mahetooraine küll kättesaadav, ent kohati kõrge hind võib nõuda lisakulusid, mida ei olda valmis võtma. „Puudus on hetkel peamiselt maheköögiviljast, mille hinnavahe on ebamõistlikult suur võrreldes tavatoodetega,“ütles Kesküla

Üheks võimaluseks mahetooraine kättesaadavuse suurendamiseks võivad kujuneda näiteks kooliaiad ja koostöö kohalike ettevõtjatega. „Ka hetkel on nii mõnelgi koolil olemas näiteks ühiselt hooldatavad peenrad ja kasvuhooned, millel kindlasti on ka suur lisandväärtus igapäevase õppetöö osana,“ mõtiskles olukorra üle Tiit Toots.

Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld ütles, et just koolipõllu olemasolu oli heaks mentaalseks ettevalmistuseks mahetoidu suuremaks tarbimiseks. Ta lisas, et mahekokkuleppe järgselt hakati koostööd tegema kohaliku mahetootjaga. Eelkõige hindab ta aga projektiga seotud inimeste entusiasmi.

Suurimate raskustena nimetas Martinfeld samuti tooraine kättesaadavust sobiva hinnaga: „Kõige raskem on leida tooteid, mis oleksid hinnalt mõistlikud ja sobituksid koolimenüüsse.“ Ta lisas, et alguses oli keeruline leida lähipiirkonnast mahedaid piima- ja lihatooteid: „Tänaseks on ka sellised logistilised küsimused lahendatud.“

Eelkõige on mahetoidule üleminekul Võru maakonna haridusasutustes alustatud mahe kartuli, teraviljatoodete (jahud, helbed, kruubid), munade, marja- ja piimatoodete kasutamisega. „Neid tooteid pakuvad just kohalikud maheettevõtted ja suhteline hinnavahe tavatoodetega on kõige väiksem,“ selgitas Kesküla senist statistikat.