Kokkade puudusest on räägitud pea kümmekond aastat. Eriti kimbutas selle ameti esindajaid koroonakriis, misjärel muutus ka töötajate puudus teravamaks. Muu hulgas otsitakse koolikokki. Panime proovile, kuidas ajakirjanik töö tempole vastu peab.
Saabun uhiuude Saue riigigümnaasiumisse kella seitsmeks, mil õues on alles hämar. Söögitegemisega olen sina peal, kuid kokakarjäär mul tõsiselt meeles mõlkunud ei ole. Kuna võtan proovipäeva täie tõsidusega, tormab peas mitmeid hirmumõtteid. Äkki on kokatädi kuri? Vibutab tigedalt näpuga, kui eksin mõne hügieeninõude vastu? Ja veel hullem – äkki on tempo meeletult kiire ning suudan tööhoos suure portsu toitu ümber ajada?
Köögis võtavad mind vastu kokk-koolitaja Evelyn Bauman, teenindusjuht Margit Peterson, teenindaja Kärol Jüri ja nõudepesija Jane Jõesoo. Kuna kool on olnud avatud vaid mõne nädala, on ka köögitiim täiesti uus, kuid meeskonnatööst jääb mulle väga hea mulje. Kuigi igaühel on oma roll, kuulen neid päeva jooksul üksteiselt mitu korda küsimas: „Kas sul on äkki abi vaja?“ Evelyn märgib, et tiimitöö on võtmesõna, siis jõuab ka kõik toidud valmis. Lootust seega on!
