Kui Maalehe toimetus kevadel katsepõlluga alustas, otsustasime vähemalt kolmveerand üles haritud maast panna kartuli alla. Kokku sai mulda neli sorti ja jäime huviga ootama. Nüüd on saak koristatud.
Kindel plaan oli kasvatada Eestis väga armastatud 'Jõgeva kollast'. Et tegu on hilise sordiga, mis tihtipeale teadmatusest liiga vara mullast välja võetakse, valisime juurde ka ühe varajase ja ühe keskvalmiva sordi, et oleks terve hooaja jooksul põllult midagi võtta.
Varajaseks saagiks valisime Saksamaalt pärit kauni naisenimega sordi 'Lea'. See on väga varajane kartul, mille mugulad on sileda koorega, silmad väga madalad ja sisu tumekollane. Sordikirjelduses on öeldud, et heade maitseomadustega kartul ei kee katki ja kõlbab universaalseks kasutamiseks. Haiguskindluse tõttu sobib see sort hästi ka mahepõllunduseks. Nii oligi. Saak tuli silmapaistev: 30 kg seemet andis välja 175 kg kenas suuruses ja kõige tervema välimusega kartuleid.
Keskvalmiv sort 'Baltic Rose' sai koristusküpseks enam-vähem samal ajal kui varajane sort. Ostsime selle vähem tuntud sordi poepidaja soovitusel ja see üllatas tõesti positiivselt. Saagikus oli sarnane varajase sordiga.
30 kg 'Jõgeva kollase' seemet andis samuti väga hea saagi. Vahepeal taimi üles tõmmates ja konksuga maad kraapides tundus, et oleme alt läinud ja seal nagu polegi midagi. Aga professionaalsetel kartulikasvatajatel on õigus – see kartul tuleb põllult koristada nii hilja kui vähegi võimalik. Kaalule kõik maitsvad 'Jõgeva kollased' lõpuks ei jõudnudki, aga hinnanguliselt saime seda umbes 200 kg. Miinuspoolelt tuleb tõdeda, et see sort on vastuvõtlik kärntõvele ja kartulite välimus pole seetõttu kiita.
Kevadel kartuliseemet maha pannes selgus ka, et oleme arvutanud veidi valesti ja maad on jäänud üle. Algas jaht kartuliseemnele, mida tänavu kevadel nappis, sest soovijaid oli tavalisest rohkem. Meil õnnestus siiski leida 300 kg kartulit 'Laura'. Selle saak oli samuti üle ootuste hea – üles võtsime umbes 1700 kg. Kartulit koristades sai aga selgeks mahepõllumeeste tõsine mure – iga viimane kui kartul oli kärnas. Lisaks tegid saagile kenakese kahju hiired, kes vähemalt paarsada kilo katki närisid. Need mugulad lähevad tagasi põllurammuks ja kaalule ei jõudnud.
Sellist kartulisaaki ei osanud keegi meist uneski näha!
