Need laotati laiali minu ette töölauale ja näpuga kaardil järge ajades pidin selgeks tegema, kus naaber on valesti tema ajaloolist talupiiri õgvendanud või maamõõtja valesti mõõtnud.

Kõik sai kirja pandud ja juristidele põhjalikud küsimused vastamiseks koostatud. Juristide, kadunud Juhan Kalbuse ja Valter Aasmäe, samuti maaõiguse asjatundja Maido Pajo, Uno Feldschmidti jmt õigusnõustajate selgitused olid lugejate seas väga oodatud.

Rahvas seisis pikas sabas

1990. aastatel korraldas meie toimetus ka mitmeid kohtumisi Maalehe lugejatega, kaasas maaõiguse jurist Maido Pajo, kellest saigi nende kohtumiste tõeline magnet.

Rahvas ootas kultuurimaja saalis, lava peal esines Maalehe juhatuse esimees Agu Veetamm ja küsimustele vastasime ka meie ajakirjanikena. Saalis käis oma melu, aga jurist võttis vastu koridoris laua taga. Nii läkski, et pool rahvast oli saalis, teine pool juristi järjekorras - rahule jäid kõik. Sest juura on ääretult põnev ala – paari paragrahviga saad inimese saatust muuta kardinaalselt, ja seda siis, kui need paar õiget paragrahvi lugejale selgeks teed.

Nüüdseks on ajaloo hõlma kadunud mitmed omal ajal olulised teemad, lisaks maade tagastamisele ka näiteks EVPde eest maade erastamine või maksuameti tuludeklaratsioonide paberil väljatrükkimine ja käsitsi parandamine. Mida kõike sai lugejaile spetsialistide abiga selgitatud!

Ka praegu lisavad lugejad tihtipeale oma küsimusele, et ootavad vastust tingimata Ivo Mahhovilt, teised jälle paluvad, et vastaks Priidu Pärna.

Maa ja varaga uuele ringile

Maa ja vara jagamine käib endiselt. Aga seesama maa ning need majad ja korterid, mida suure innuga jagati mitukümmend aastat tagasi omanikele, on jõudnud ringiga jälle juristi lauale – seekord vaidlevad pärijad, kes saab rohkem, kes vähem.

Ja kui pärijate ring on lai ning vahepeal veel mitu korda abielus oldud, võib see jagatav varandus tekitada tuliseid vaidlusi kuni kohtuni välja. Uued teemad on abielud välismaalastega, vara jagamine eri riikide seaduste järgi või vanainimestelt vara väljapetmine.

„Minu praktikas on olnud niisugune juhus, kus sugulased tõid elatanud inimese juristi juurde testamenti tegema. Kui ma aga inimesega rääkima hakkasin, selgus, et ta on enda arvates arsti juures,“ on tänapäeva kelmidest toonud kujuka näite notar Priidu Pärna.

Või seisab õnnetu lesk silmitsi raha sissenõudjatega, kuna tema kadunud mehe poeg üle-eelmisest abielust on tulnud oma pärandiosa järele, nõudes üht osa maja väärtusest. Ometi oli see ju naise vara, mitte mehe oma.

Kõik sellised ootamatused saab õigel ajal klaaritud, kui vaevutakse vahel ka elukäigu juriidilisele poolele ja varalistele õigustele mõtlema ning vastavaid dokumente korrastama.

Põllumehed ütlevad, et kord elus on vaja juristi, kord aastas arsti ja kolm korda päevas põllumeest. Täpsustaksin, et kord elus on sul juristi vaja siis, kui pöördud tema poole õigeaegselt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid