Margus Klais on Elva valda Rämsi külla rajanud kaasaegse teraviljakeskuse, kasvatab põldudel teravilja, rapsi ja maasikaid ning energiat ettevõtmistesse saab oma päikesepargist.
„Meie peamine tegevus on teravilja-, kaunvilja- ja rapsikasvatus ning põhisissetuleku saame seemneviljast,“ räägib Margus Klais Rämsi külas oma ettevõtte tootmiskeskuses. Lisaks kasvatatakse maasikaid.
„Ma ei toimeta siin üksi, ümberringi on veel mitu firmat,“ räägib Margus Klais ja loetleb: Tiku talu kuulub tema emale, OÜ Tidriku Mõis aga vennale. Nii majandabki üks pere otsekui pereettevõte Rämsi ja Puhja kandi maid Elva vallas – kokku on ühe pere hallata ja harida tuhande hektari ringis ümberkaudseid põlde.
„Oma ettevõttes olen omanik, Tiku talus aga tööline,“ naerab Margus Klais, kes lisaks oma põldude harimisele on abiks ka emale-vennale kuuluvatel maadel.
Maasikaid korjasid oma lapsed, malevlased ja ukrainlased
Suvel käis Rämsi põldudel kibekiire maasikakorjamine lavatsitel. „Maasikapõllul on mul lisaks kohalikele abiks ukrainlased, hooajatöölised Ida-Virumaalt ja oma lapsed,“ teatab Rämsi Agro juhataja, kes on viie lapse isa. Sel suvel sai ta appi ka õpilasmaleva.
„Kui maasikad õitsevad, põld on õitest valge, viljad on punased ja külmkambris maasikaid lademes, siis on tore oma töö tulemust näha.“
Maasikaid kasvatatakse selles firmas kahel põllul, kokku on üheksa hektarit maasikate all. Põldude kõrvale on Rämsi Agro rajanud päikesepaneelide pargi võimsusega 200 kWh.
„Sortidest kasvavad meil ’Sonsation’, ’Verdi’ ja ’Asia’,“ teatab peremees. Ta lisab, et maasikaid müüakse Vahtra talu kaubamärgi all kohalikel turgudel ning ettevõte kuulub ka maasikakasvatajate liitu.
„Tänavu oli maasikakorjajate tööle saamine päris keeruline,“ nendib peremees, kes on oma ettevõttesse juba tööle võtnud ka Ukraina sõjapõgenikke. Margus Klais on Ukraina peredele andnud elamiseks korteri Ulila külas ja palganud ukrainlasest koka oma töölistele lõunaks süüa tegema. Peaasi et kõik maasikad ikka töötajate abiga korralikult korjatud saaks.
„Kui maasikad õitsevad, põld on õitest valge, viljad on punased ja külmkambris maasikaid lademes, siis on tore oma töö tulemust näha,“ ütleb Margus Klais.
Karjamõisast kaasaegseks tootmiseks
„Kunagi oli siinkandis Tiidriku karjamõis,“ teab Rämsi Agro juhataja, et oma ettevõtte keskuse rajasid nad mõisa, hilisema sovhoosi maadele.
2000. aastate algul ostis pere sovhoosiaegadest tühjaks jäänud piimakarja farmikompleksi, kus algul hakkas sigu pidama. Hiljem renoveeriti sigala vilja puistelaoks, teisest kõrvalhoonest sai aga nii vilja- kui väetiseladu ning talvel masinapargi hoidla. Masinapargis on kaks John Deere'i komabaini, lisaks traktorid.
Praeguseks on pere loomakasvatusest täielikult loobunud. Margus Klais on oma ettevõtmiste peamiseks suunaks võtnud sertifitseeritud teraviljaseemne kasvatamise. 70% tema saagist läheb seemneviljaks Baltic Agrole ja Scandagrale.
Positiivsena toob ta välja, et siiakanti Elva valda on rajatud kaks maaparandusühistut, nii et maad on maaparandussüsteemide abil korda tehtud.
Rõõmu pakub Rämsi Agro juhatajale see, kui tema töödel on ka korralik tulemus. „Käiberekordid tulevad põllult kindlasti,“ ütleb Margus Klais, kes on nii mõneltki oma põllult saanud ikka rekordsaagi kätte.
Maaleht, 7. juuli
