Leelo Tungla luuletus sai moodsa masinapargi
Põllumeeste ühistu Kevili on üllatuslikult laiendamas oma haaret kultuurivaldkonda. Nimelt võttis see viljakasvatajatest-maameestest koosnev seltskond ette meie armastatud kirjaniku Leelo Tungla mehiseid maatöid kirjeldava luuletuse ja otsustas selle valada kujundlikult kaasaegsesse konteksti. Iga salmi juures uhkeldab illustratsioonidel mõni moodne ja kõrgtehnoloogiline põllumajandusmasin, aga taamal kõrgub Kevili Roodevälja viljaterminal, mis on üks kõige kaasaegsem terminal Eestis.
„Likat-lõkat niidud pikad, / kus on niitja, kus on vikat? / Heinaaeg on ikka kasin – / nobedasti niidab masin,“ kirjeldab Leelo Tungal oma värssides. Ja masinaid ongi see väike laste luuleraamat tuubil täis – iga salmi juurde sobib oma tehnoloogia. Kogu selle kaasaegse põllumajandustehnoloogia on lasteraamatusse joonistanud kunstnik Grete Alt ning kujundanud Heiko Unt.
Ei mingit harki ega vikatit
Kunstnik Grete Alti illustreeritud lasteraamatus „Sul on teha mehetöö“ koristavad vilja New Hollandi kombainid, kartulit on aga võtmas punane Grimme kartulikombain. Üks selline uhke masin on näiteks Lääne-Virumaa kartulikasvatajal Gustav Põldmaal.
Luuletuse viimases salmis tuleb juttu põldude väetamisest ja neis luuleridades teatatakse järgmist: „…kui põldu me ei väeta, / väetiks muutuda võib maa. / Põld, head isu! Joo ja söö! / Sul on teha mehetöö!“
Seda põldude väetamist illustreerib Belgia ettevõtte Joskin sõnnikulaotur, kus põldude väetamine, sealhulgas ka orgaaniliste väetiste – vedel- ja tahkesõnnikuga – on väga peenelt timmitud. Traktori taga on suur lägatsistern, sõnnik ei lenda mulda kaares, vaid läheb mööda voolikuid otse maapinda.
Sõnnikulaotamise kõrval kujutatakse ka väetamist ja taimekaitset. Nii on kunstnik põllu serva joonistanud Gaspardo taimekaitsepritsi, mille moodne tehnoloogiline lahendus tagab pritsitava toote ühtlase jaotuse taimedele. Selliseid pritse saab tõhusalt kasutada nii põllul kui aianduses, nii mahe- kui tavatootmises, nii lehekaudseks väetamiseks kui taimekaitseks.
„Selle raamatu juures oleme meie kirjastajad, kordustrükk uues kuues oli meie idee, ise otsisime ka illustraatori,“ on tulemusega rahul Kevili juhataja Hannes Prits.
Kasvatame luule abil lapsi
„Leelo Tungal on luuletajatest absoluutne tipp, ta suudab väga lihtsalt ja väga mõjusalt öelda ning teha meie lastele selgeks, mis põllutöid tehakse ja miks neid tehakse,“ tunnustas Hannes Prits luuleraamatut. Kevili juhataja meenutas, et see on tema lapsepõlve raamat, mis anti välja 1987. aastal ja mille tiraaž oli toona mitukümmend tuhat.
See raamat on meie väike panus Eesti põllumajandusharidusse.
Mõte teha kordustrükk, mida illustreerida kaasaegse põllutehnoloogiaga, küpses Pritsi sõnul seoses rohepöördega, et õpetada meie kõige noorematele juba maast madalast, miks ja kuidas meil on vaja põlde harida ning et väetised ei ole mitte mürk, vaid vajalik vitamiin viljale.
Kevili juhataja tõi esile, et just need värsid, kus poeet ütleb, et „...vitamiinita ei jäeta last, kes peab kasvama. Ja kui me maad ei väeta, siis väetiks muutuda võib maa“ viisid ta mõtteni teha raamatu kordustrükk.
„Kuulates rohepöörde jutte, et lõpetame ära väetamise, taimekaitse ja võib-olla lõpetame isegi põllupidamise ära, küll loodus ise toime tuleb, olen aru saanud, et vahepeal on noorte teadmistes mingi lünk tekkinud. Kuna 36aastasi enam ümber ei õpeta, siis alustame seekord kuueaastastest,“ rääkis Prits.
Rahva Raamatu kirjastuses välja antud nn vana kooli papiraamatust „Sul on teha mehetöö“ läheb müüki üksnes osa tiraažist, sest Kevili plaanib ise kinkida seda lasteaedadele, oma liikmetele ja võib-olla osa ka müüa.
„Kui mina olin kuuene, siis juba teadsin, et väetist pannakse sellepärast mulda, et taim vajab toitu. Paljud tänapäeva noored aga seda enam ei tea. See raamat on meie väike panus Eesti põllumajandusharidusse,“ tõi esile Kevili juhataja Hannes Prits.
