Statistika järgi oli tänavu läbi aegade suurim talirapsi kasvupind, 77 673 hektarit, ja põldudelt koguti rekordkogus rapsi – 218 000 tonni. Kuid viljelusvõistluse parimad saagid olid sel hooajal pisut väiksemad kui mullu.
Samal ajal olid kokkuostuhinnad head. Tõsi, praegu on nad tipust, tuhande euro ligidalt, langenud ca 630 euroni tonni eest, kuid ka see on küllaltki hea hind. Nii et kes põldu panustas ning oma rapsi talvest ja kevadest läbi suutis tuua, see sai korralikku tulu. Kuna raps on nn rahakultuur, siis seda nad ka poputasid.
Võtmesõnad: haigustõrje ja boor
Korraliku saagi kogus tuntud Saaremaa viljakasvataja Kaido Kirst, kelle valitud sort oli ’Atora’. Selle sordiga on kaks varasemat aastat väga korralikke saake saadud ja ka Kaido oma oli tänavuse aasta kohta hea, 4,9 t/ha. Ka õlisisaldus oli suurepärane, hoolimata rapsi kohta hilisest külviajast, 25. augustist.
Mees rääkis, et tänavuse rapsipõllu muld oli pigem liivakas ja kolhoosi ajal kasutati seda peamiselt köögivilja kasvatamiseks. Nüüd sai põld vedelsõnnikut ning ka põhk läks põldu. Hästi läks see, et Valjala kant oli üks väheseid Eestis, mis kevadel-suvel normaalselt sademeid sai. Kuna ’Atora’ on kõrge kasvuga sort, sai põld juba sügisel kaks korda fungitiidi ja kasvuregulaatorit.
„Kui peavõrse oli kahjustatud, siis seda enam tuli kevadel külgvõrseid.”
Kevadel oli Saaremaa justkui teiselt planeedilt, sest seal oli võrreldes mandriga vähe lund ja see sulas kiiresti. Nii sai esimese väetiseringi anda kohe, kui seadused lubasid, ehk märtsi viimasel dekaadil. Mandrimehed said väetisekülvikuga põldu enamasti kaks nädalat hiljem.
Rapsi algarengu kiirendamiseks on väga oluline ka boor, mida said kõik võistluspõllud.
Talv tegi põldudele kahju
Lõppenud viljelushooajal pidas paika rusikareegel: rapsile tuleb kindlasti enne talvituma minekut teha haigustõrje. Kõik võistlejad seda ka tegid.
Kuna talvel oli palju tuult ja tuisku, mistõttu lumi lainetas põldudel, kujunes lumikate ebaühtlaseks. Nii näiteks olid Järva-, Jõgeva- ja Tartumaa rapsipõldudel kahjustused tuisuvaalude all: kuhu tuul ajas paksema lumekihi, seal tekkis haudumise oht. Samal ajal need põlluosad, kus oli vähe lund, võisid saada külmakahjustusi. Viimaseid oli siiski vähem, sest püsivaid külmakraade läinud talvel polnud.
„Ega need külmakahjustused nii hullud polnudki – kui peavõrse oli kahjustatud, siis seda enam tuli kevadel külgvõrseid,“ tõi välja kõrgeima rapsisaagi, 5,1 tonni hektarilt, saanud Mark-Hubert Heil Järvamaalt. Ta kasvatas Eestis suhteliselt uut sorti ’Aviron’, mille maaletooja on Older Seeds.
Heaks võrsujaks osutus ka Saaremaal Kõljala OÜs kasvatatud taliraps ’Tatjana’. Sealne taimekasvatusjuht Karla Paomees andis taimele ka korralikult süüa, nii sõnnikut kui ka mineraalväetisi, nii et kogu lämmastiku fooniks kujunes üle 200 kg hektarile. Põldu väetas ta mitu korda väikese intervalli ja kogusega.
Üldiselt on raps põllumeeste hinnangul tänulik kultuur. „Kevadel, kui paned väetise ära, siis ta kohe läheb edasi,“ kiitis Saarevälja OÜ agronoom Keio Karu. „Mõõtsin tokiga – sel ajal kui ilm soojaks läks, kasvas raps kaheksa sentimeetrit ööpäevas!“
Vaenlased hiilakas ja kärsakas
Putukakahjustus oli eri piirkondades väga erinev. Näiteks Mark-Hubert Heili rapsi jõudis kahjustama hiilamardikas, kelle tegevuse tulemusel jäid paljud kõdrad tühjaks. Teistel tänavustel võistlejatel läks sellega paremini.
Mitmel teisel mehel aga oli suuremaks mureks varre-peitkärsakas. „Jälgisin kevadel hoolega taimi – lõikasin neid lahti, ilusat pilti oli vähe,“ tunnistas kolmanda koha väärilise saagikuse saavutanud Tartumaa põllumees Jaan Loos, kes on Lehevälja talu agronoom.
Kärsakas tuli sisse ja alles juuli lõpus oli näha, kui suure kahjustuse ta põhjustas
Sama tegelasega nägid vaeva ka Keio Karu Jõgevamaalt Saarevälja OÜst ja Urmas Zirk Võrumaalt Kalevala talust. „Kärsakas tuli sisse ja alles juuli lõpus oli näha, kui suure kahjustuse ta põhjustas,“ tunnistas Võrumaa põllumees.
Kuigi võistluspõldude talirapsi saagid olid mõnevõrra väiksemad kui eelmisel aastal, on oluline see, mis taskusse jääb. Kuna soe suvi soodustas õlide tekkimist rapsiseemnesse, võib õlisisaldus nii mõnegi suure saagi veel suuremaks teha. Ja kuna rapsi varumishinnad püsivad kõrged, võib just siit rapsi arvestuses sündida nii mõnigi tulukuse rekord.
See kõik selgub 23. novembril, kui Pajusi mõisas peetakse viljelusvõistluse tänavune lõpukonverents.
