See tähendab, et edaspidi saavad maaharijad pidada oma põlluraamatut PRIA internetilehel ja kanda sinna põllul tehtud tööd. Praeguste plaanide kohaselt tuleb tööd sisse kanda kümne päeva jooksul pärast nende lõpetamist.

Millised tööd tuleb e-põlluraamatusse kanda

Nagu selgitab projektijuht Siim Klais, on PRIA põlluraamatusse esialgu kohustuslik sisestada need tööd, mida tehes tuleb arvestada veeseadusega. Veeseadus reguleerib näiteks fosfori- ja lämmastikuühendite ning taimekaitsevahendite kasutamist ja jälgib nende sisaldust pinna- ja põhjavees. See puudutab väetamist, sõnnikukäitlust, karjatamist ja taimekaitset. Niisiis tuleb andmed nende tööde kohta kanda kesksesse põlluraamatusse.

Praegu on käsil ettevalmistav etapp, mille jooksul tehakse e-põlluraamatu jaoks tehniline ja seadusandlik baas. Ettevalmistav etapp lõpeb 31. detsembril 2023.

„Põllumeestele peab jääma piisav aeg andmete e-põlluraamatusse kandmiseks, sest põllutööde hooaeg on niigi pingeline.”

Roomet Sõrmus

2024. aasta 1. jaanuarist muutub e-põlluraamat kohustuslikuks põllumeestele, kes soovivad kasutada keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetusi.

Eeldatakse, et üldkohustuslikuks hakkab e-põlluraamat muutuma järk-järgult alates 2026. aastast. Selleks ajaks peaks valmis olema andmevahetusliides, mille kaudu saavad keskse põlluraamatuga suhelda erasektoril põhinevad põllumajandustarkvarad.

Siim Klaisi teada on kasutusel kuus arvestatavat erasektoril põhinevat põllutarkvara, näiteks e-Agronom, Terake, Cropio, Abimasin jt. „E-põlluraamatu eesmärk ei ole luua nendega konkureerivat tarkvara,“ kinnitab Klais.

Edasi luuakse andmevahetuse võimalused statistikaameti, keskkonnaameti, põllumajandus- ja toiduameti jt riiklike asutuste ning andmekogudega ja tekib andmete ristkasutuse võimalus.

Põllumehed on kahtleval seisukohal

„Ma ei ole selle plaani vastu,“ avaldab e-põlluraamatu kohta arvamust Järvamaal tegutseva Veskimäe ASi juhatuse liige Rita Sardis. „Praegu näen kahte puudust. Esiteks on kümnepäevane tähtaeg tööde sisestamiseks liiga lühike. Põllumehed teevad jooksvalt omale märkmeid kalendrisse või mujale, kiirel põllutööde perioodil pole võimalik kulutada kallist aega andmevahetusele. Ja teiseks peaks olema programmis kindlasti võimalus teha parandusi ja muudatusi nii sisestamisel kui ka hiljem. Esiteks võib ilm plaane muuta, näiteks talv hävitada talivilja, ja teiseks – eksimine on inimlik.“

Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus möönab, et elektroonilisele põlluraamatule üleminek on tulevikusuund ja riigi seisukohalt on see oluline vahend, et saada paremaid andmeid põllumajanduses toimuva kohta.

„Projekti arendamisel peab võtma fookusesse põllumehe kui peamise kasutaja vajadused ning luua tuleb funktsioonid, mis toetaksid põllumehe tegevust. Riiklik e-põlluraamat ei tohi keskenduda ainult kontrollifunktsioonile, mis tekitaks põllumeeste umbusku,“ sõnab ta.

Sõrmus kinnitab, et rakenduse arendamisel tuleb tagada andmete jäämine põllumehe omandisse. Tootjale peab jääma otsustusõigus, millised andmed on kättesaadavad millistele ametiasutustele, ning õigus kinnitada e-põlluraamatusse edastatavad andmed.

„Oleme ka rõhutanud, et põllumeestele peab jääma piisav aeg andmete e-põlluraamatusse kandmiseks, sest põllutööde hooaeg on niigi pingeline,“ toob koja juht välja.

Ta lisab murekohana, et põllumajandustootjate seas on ka selliseid, kelle arvuti kasutamise võimalused ja oskused on piiratud: „Ka praegu on paljud põllumajandustootjad, eelkõige väiketootjad, hädas PRIA e-keskkonnas taotluste iseseisva sisestamisega. See näitab, et elektroonilisele põlluraamatule üleminekuks on vaja piisavalt üleminekuaega.“

Väetamine on samuti töö, mis peab kajastuma e-põlluraamatus.

VEESEADUS

Allikas: Veeseadus

Põlluraamatus nõutavad andmed

  • Loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta.

  • Sõnnikuauna rajamisemise alguse ja lõpu kuupäev, aunast sõnniku või komposti laotamise kuupäev ning sõnnikuauna paiknemise koht põllulaama kaardil.

  • Väetiste (sh kasutatud tahe- ja vedelsõnniku) kogused, nende lämmastiku- ja fosforisisaldus, kasutamise aeg ning kasutatud meliorantide nimetus ja kogus.

  • Kasutatud taimekaitsevahendi nimetus, kasutuskorra aeg, kulunorm, maa-ala ja taimekultuur, mille peal taimekaitsevahendit kasutati.

  • Taimekaitsevahendi kasutamise kuupäev.

  • Kultuuride koristusjärgne tegelik saagikus.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid