Kõikuvatest kalavarudest hoolimata jätkub Eesti kalapüük tavapäraselt. Ühe kala püügikvoot tõusis isegi 32%
(2)
„Eesti seisis selle eest, et kilu kvoot saaks nii suur kui teadussoovitus seda maksimaalselt võimaldab“ lausus Eesti kalanduse ja kalavarude huve esindanud keskkonnaminister Madis Kallas.
Euroopa Komisjoni algne ettepanek nägi ette lausa 20 protsendilist kärbet, millest läbirääkimiste käigus kujunes -11 protsenti. Kui Liivi lahe kvoodi muutuse osas vaidlust ei olnud, sest see järgis täpselt teadussoovituse taset (-4%), siis Läänemere avaosa räimekvoodi üle käis nõukogu kohtumisele eelneval õhtul äge diskussioon. Seal saavutatud kokkulepe nõudis ka poliitilist sekkumist ja paindlikkust eri osapooltelt kuni ministrite konsultatsioonideni välja. Kokkulepe leiti 32 protsendilises kvooditõusus võrreldes käesoleva aastaga.
Mitmed Läänemere kalavarud on madalseisus ning seetõttu on ka 2023. aastal tursa ja lõhe sihtpüük keelatud. „Kui turska meie kalurid praegu ei püüa, siis lõhe on rannapüügis siiski sage ja oluline kalaliik. Seetõttu oli Eesti jaoks oluline säilitada kaaspüügivõimalus Läänemere avaosas ja vähemalt samal tasemel kvoot ka Soome lahes,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhata Herki Tuus.
Tuusi sõnul ei olnud Eesti täielikult rahul lõhe harrastuspüügi liiga keeruka korraldusega ja selles osas lepiti kokku ühine deklaratsioon, et pingutatakse täiendavate andmete saamiseks ning selle pealt vaadatakse senine korraldus üle.
Eestile suuremat huvi pakkuvad pelaagiliste liikide kvoodid liikusid aga erinevas suunas. Nii on Liivi lahe räimekvoot 2023. aastal 4% väiksem ning kilu kvoot 11% väiksem. Seevastu tõuseb Läänemere avaosa räime kvoot lausa 32%.
