ÕPETLIK LUGU | Maaleht sai õõvastava kõne...

Maalehe töötelefonile helistas vanem mees, kes kõne asemel ainult häälitses hädiselt „aaa...“ ja mõmises, selliseid kõnesid saime mitu korda.

Kuna mees helistas korduvalt, aga mitte ühelegi küsimusele ei vastanud, ainult häälitses, eeldasime, et see inimene on tõsises hädas.

Häälitsuste järgi võis oletada, et helistaja on insuldi saanud. Sel juhul tuleb ju kiiresti tegutseda. Tema telefoninumbri järgi saime internetist teada, et tegu on päris tuntud nimega, meie kunagise kolleegiga, kes on ammusel ajal ka Maalehes töötanud.

Siit käivitus kohe meie päästeoperatsioon. Tuvastasime helistaja aadressi ja pöördusime esialgu kohalikku vallavalitsusse, valides sotsiaaltöötaja numbri. Sealt vastati, et helistagu me valla üldnumbrile, siis nad saadavad kellegi kontrollima, mis on nende piirkonna inimesega juhtunud.

Insuldiga peab kiiresti tegelema

Insuldiga on nii, et mida kiiremini abi saabub, seda väiksemad on edasised kahjustused. Otsustasime helistada hädaabi numbrile 112, ehk sealt saabub abi kiiremini kui vallavalitsusest? Andsime 112 numbrile teada, et inimene on hädas – helistab Maalehte, aga ei suuda sõnagi rääkida, ainult mõmiseb.

Kui küsisime mehelt, kas ta on see isik, kes telefoninumbri järgi olema pidanuks, vastas ta: jaa, jaa, jaa.

Tartu ülikooli kliinikum annab oma kodulehel teada, et insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Koos parema kehapoole halvatusega võivad esineda kõnehäired. Haige ei pruugi räägitavat mõista, samuti ei suuda ta ennast kõnes väljendada.

Insuldi hoiatussümptomid on järsk seletamatu tuimus või sipelgajooksutunne ühes kehapooles, järsku tekkinud tõsine peavalu, nägemishäire, rääkimisraskus või kõne takerdumine, äkki tekkinud kohmakus või liikumatus.

Kes tunneb nimetatud hoiatussümptomeid, peab pöördume esimesel võimalusel arsti poole. Arstid hoiatavad, et arsti juurde tuleks pöörduda ka siis, kui need sümptomid on juba möödunud.

Kui inimene kahtlustab insulti, siis esimene asi on tõsta kontrollimiseks korraga mõlemad käed üles. Kui ühte kätt ei jaksa tõsta, siis on kohe abi vaja.

Ajasime abivajaja jälgi

Ütlen ausalt: süda vajus saapasäärde, kui me koos kolleeg Madis Jürgeniga kunagise hea tuttava jälgi ajasime ja häirekeskust informeerisime. Kas ikka abi jõuab õigel ajal või mitte? Kahjuks ei jõudnud abi õigesse kohta. Kiirabi käis kohapeal, kuid seal selgus, et see mees ei ela enam ammu sellel aadressil.

Nüüd siis ajasime uusi jälgi. Selle mehe lähedasema tuttava kaudu selgus tõde – tõepoolest, üle 70-aastane mees oligi insuldi saanud ja viibib praegu hooldekodus. Nii et on ikkagi arstliku jälgimise all. Aeg-ajalt helistab ta oma vanadele tuttavatele, aga paraku saab üksnes häälitseda.

Tasub teada, et kui oled juba korra häirekeskusesse helistanud, aga selguvad uued asjaolud, siis tasub kindlasti numbrile 112 uuesti helistada ja anda uued andmed. Valisime jälle 112 ja teatasime, et abivajav inimene on juba hooldekodus, ta on tõesti insuldi saanud, kuid nüüd hoolitsetakse tema eest.

Häirekeskus numbril 112 ei pahandanud meiega sugugi. Vastupidi – nad ütlesid, et kui keegi kahtlustab, et sõber või tuttav on hädas, siis tuleb püüda alati aidata ja vajaduse korral hädaabi numbrile helistada.