Aastaid Eesti majandust läbi kriiside vedanud puidutööstus tunneb ennast nüüd ise hübriidkriisist räsituna – suurimad murekohad seonduvad keeruliste toorainehangete ja selle kõrge hinnaga.
Viimaste kuude jooksul on avalikkuse ette jõudnud ridamisi teateid majandusraskustesse sattunud puiduettevõtetest. Sorbes gruppi kuuluv puitlaastplaatide tootja AS Repo Vabrikud esitatas oktoobri alguses pankrotiavalduse, aga nende hädad ei ole praeguses puidutööstuse olukorras kuigivõrd tüüpilised.
Otseselt praeguse turuolukorra ohvrid on aga mastaapsetest koondmistest teatanud Palmako, Lasita, Standard, Novara, Sandla Puit jt – vahetusi jäetakse vähemaks, lõpetatakse näiteks öösel töötamine, Laesti sulges puidu kokkuostu, ja tehakse muid käike, et kulusid kokku hoida. Kärpekavade rakendamise peamised põhjused seisnevad toorainepuuduses ja tellimuste järsus kahanemises.
Kannatavad peamiselt ettevõtted, mis kasutasid varem Venemaalt imporditud saematerjali. Enne sõda sõltus Venemaalt tulnud toorainest kolmandik kodumaa saematerjali turust.
Teist toormekriisi põhjust nähakse linnurahus – riigimetsas ei raiutud ja ka erametsaomanik ei kibelenud metsatöödele, sest keskkonnaamet võis raie . Nii valitses ajavahemikus aprillist juulini metsades vaikus ja puitu turule sisuliselt ei tulnud.