Riik ootab metsa- ja puidusektorilt keskset panust digi- ja rohepöördes, teisalt seab arenguteele aina suuremaid takistusi. Need teemad jäid kõlama konverentsil „Puidutöösuse äriplaan 2023“.
„Pudu väärindamine on majanduskasvu osas sisse planeeritud,“ kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööstusvaldkonna juht Andri Haran. „Puidusektor on üliolulise sotsiaalse ja majandusmõjuga, seda ei saa keegi ümber lükata.“
Eestis on tootlikkus ühe töötaja kohta umbes kolm korda väiksem kui Soomes ja Rootsis. „Riik peab endalt küsima, kas ta on kõik teinud, et efektiivsust kasvatada,“ lausus Haran.
Teadus-arendustegevuse kulud sektori töötaja kohta olid Harani sõnul Soomes aastal 2020 21,3 eurot, Eestis vaid 0,3 eurot.
Peamise arengutakistusena näeb Puusild ebakindlust majanduskeskkonna suhtes, Haran aga motivatsiooni, ambitsiooni, teadmiste, riskijulguse ja ressursside puudumise kõrval kommunikatsiooni ja koostöö lonkamist. „Kõik vaidlused taanduvad raiemahule. Osaliste põhimõttelised arvamuste erinevused metsa tähendusest ja rollist viivad selleni, et sektori areng jääb seisma.“
Investeeringuid tehakse Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul pikaajalise perspektiiviga. „Miski ei mõju investeeringutele halvemini kui teema sattumine populismi mängukanniks.“
