Noored põllumajanduses: kui tean, et see on ka minu pirukas, siis pingutan hoopis rohkem

Täna peetakse Tallinnas Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja konverentsi „Aasta põllumees 2022: põlvkondade vahetus põllumajanduses“. Konverentsil kuulutatakse välja tänavuse konkursi võitja, kes pälvib tiitli Aasta põllumees 2022.

Maarahvas kogunes juba varahommikust saati pealinna aasta põllumehe konverentsile. Tuldi kogu perega, nii vanem põlvkond – ema ja isa – kui ka pojast noortalunik, kes vanemate ettevõtmise on üle võtnud või peagi võtab. Tänase konverentsi põhiteemaks ongi põlvkondade vahetus põllumajanduses.

Osad noored majandavad juba ise põllumajandusettevõttes, teised ei saa kuidagi juhiohje enda kätte ja kolmandad kipuvad linna ega hooli oma vanemate raskest elutööst.

„Juriidiliselt olen mina ettevõtte omanik, aga praegu tegutseme veel isaga koos, ta on minu suurim eeskuju,“ selgitas noor ettevõtja Sander Hiire, kes koos isa Üllar Hiirega kasvatab Lääne-Virumaal teravilja ja rapsi enam kui tuhandel hektaril OÜs Mäemõisa.

Noor ettevõtja Sander lisas juurde, et isa pole veel ettevõtmistest kõrvale astunud, et see on selline protsess, millega mõlemad on rahul.

„Meil on käsil põlvkonnavahetus, uued arusaamad, uued projektid,“ on teatanud isa Üllar Hiire, viidates ka sellele, et poeg rajab juba uut kuivatit ning punkerladu.

Omandisuhe on noorele oluline

„Kui sa oled omaniku või osanikuna kirjas ükskõik mis ettevõttes, siis sa tunned, et pingutad rohkem, kui tead, et see on ka sinu pirukas,“ tõi esile Sander Hiire, et selgus omandisuhetes aitab põlvkonnavahetusele põllumajanduses kindlasti kaasa.

Kas ka teistele noortele soovitada, et alustagu oma ettevõtlust esialgu oma vanemate kõrval ja nende juhendamise all? Seda Sander Hiire otsesõnu ei soovitanud.

„See on igas ettevõttes individuaalne, milline on kahe inimese suhe, kas on sarnased või erinevad nägemused. Mingit üldist soovitust on keeruline anda,“ rääkis OÜ Mäemõisa omanik Sander Hiire.

Tema sõnul on siiski väga oluline teha kõigepealt oma vanematega koostööd, et saada aru ettevõtte käekirjast ja õppida tundma oma partnereid ettevõtluses.

Ka tõi Lääne-Virumaa noor põllumees esile, et Euroopa Liidu poliitika aitab kõvasti põlvkonnavahetusele põllumajanduses kaasa, kuna investeeringutoetuste andmisega soositakse eelkõige alla 40-aastaseid talude või põllumajandusfirmade omanikke.

Perepoeg rajas ettevõtte vanemate kõrvale

Jõeääre talu perepoeg Riho Laks Järvamaalt on samuti oma vanemate Laivi ja Urmas Laksi eeskujul alustanud kartulikasvatusega, võttes rendile 5 hektarit maad oma vanemate Jõeääre talu maade kõrvale. Tuntud Järvamaa talupidajad Laivi ja Riho Laks kasvatavad oma talumaadel kartuleid ja köögivilja 15 hektaril.

Laksidel on kaks täiskasvaud poega, kes elavad ja toimetavad eraldi, aga talutöödele tulevad appi ikka. „Raigo aitab tehnikaga, Riho põllutöödega,“ rääkis Urmas Laks, kes on rahul, et üks tema poegadest on ka talupidajaks hakanud ning tegeleb isa jälgedes köögivilja- ja kartulikasvatusega.

„Mina ei võtnud vanematelt talu üle, vaid hakkasin kartuleid kasvatama oma vanemate talumaade kõrval, samas kõiki põllutöid teeme isaga koos – harime nii tema kui minu maid, kasutame koos põllutehnikat,“ selgitas Riho Laks, kes on juba üle aasta olnud ka noortalunik. Koos isaga turustatakse ühiselt saadusi Paide turul, Riho Laksi sõnul on plaanis nüüd rentida müügikiosk ka Türi turul.

Kartulikasvatuse kõrval on perepoja põhitööks traktorite remont. Samas selgitas noormees, et kui tema vanemad enam talu pidada ei jaksa, on ta valmis talumajandamise üle võtma.

„Kui vanemad ütlevad, et nad enam üldse ei jaksa, siis tulen ametlikust töökohast ära ja olen 100 protsenti talutööl,“ ütles noortalunik Riho Laks.