Ühest vähetuntud nähtusest eesti kalmistukultuuris

Talukalmistuid paikneb üle Eesti, vaid saartelt pole seni teada ühtegi. Üldiselt rajasid neid jõukamad talud, peamiselt looduslikult kaunitesse paikadesse vaatega jõekaldale või mererannale, künkale metsa sees või üksikule puudega kaetud põllusaarele.

Sama tähtsaks kui ümbritsevat kaunist loodust peeti asjaolu, et kalmistu oleks näha koduõuelt, justkui sooviga hoida lahkunud lähedasi võimalikult enda ligi.

Nimetati neid peamiselt kas talu või kalmistu rajaja perekonnanime järgi, kuid nimi võib olla ka usulise tagapõhjaga. Näiteks 1882. aastal sooviti Viljandi kihelkonnas Kõlli talu kalmistule anda nimeks Taevamulk.