„Noortel on ideid, tahtmist ja huvi maal majandada, nii et talu isalt pojale üleandmine on üha tõsisemalt päevakorras,“ tõdeb Varisoo talu noorperemees, MTÜ Noortalunikud juhatuse liige Ragnar Viikoja Lääne-Virumaalt.
„Minu isa südamesoov oli saada maale elama, ta alustas praktiliselt nullist paarikümne hektariga, kui 1990. aastal ostis Varisoo talu Lääne-Virumaal,“ räägib Viikojade pere keskmine poeg Ragnar.
Poeg teab, et isa koos ema ja kogu perega on terve elu oma hingejõu ja visa tööga seda talu üles ehitanud ning laiendanud Katku külast kaugemalegi. Nüüd majandatakse ettevõtet läbi mitme firma, kasvatatakse vilja enam kui tuhandel hektaril, peetakse lihaveiseid ja kogu ettevõtmiste süda pole enam ainuüksi Varisoo talu, vaid ka Uhtna, kus on teraviljakuivatid ja põhiline tootmiskeskus.
Ragnar sai kuus aastat tagasi Varisoo talu omanikuks. Talle kuulub OÜ Varisoo, mis haldab umbes viiendikku kogu isa ettevõtmistest ehk haritavast teraviljamaast.
Viikoja perest on sirgunud seitse õde-venda. Kuidas just Ragnar silma jäi, et osa talu on talle juba üle läinud?
Noormees meenutab, et pärast Tartu Ülikooli lõpetamist, teenides aastatel 2014–2015 kaitseväes, tekkis tal suurem huvi talupidamise ja maatööde vastu: „Olin ülikoolis õppinud geenitehnoloogiat ja varem mõelnud linna jääda, aga siis tegin kannapöörde maaelu suunas.“
Tartu Ülikooli lõpetanud noormees tegi magistritöö Eesti Maaülikoolis ja nüüd on tal seal pooleli doktoritöö nisu toitainete omastamisest ja stressitaluvusest.
Talupidamise kõrval on Ragnar Viikoja andnud maaülikoolis loenguid, juhib Eesti Seemneliitu ja esindab noortalunikke MTÜ Noortalunikud juhatuses.
Aeg-ajalt kutsutakse Ragnarit ka meie riigi sünnipäevalapseks, kuna tema sünnipäev on täpselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval 20. augustil 1991. „Sama sünnipäeva tõttu on natuke ikka erilisem tunne,“ ütleb 31aastane noortalunik, kellest aktiivse ja mitmekülgse tegelasena on saanud ka maanoorte eestkõneleja.
Kuidas jagada talu lasterikkas peres?
„See on keeruline, kui lapsi on isal nii palju,“ nendib keskmine poeg Ragnar.
Ehkki Ragnar Viikoja on Varisoo OÜ ainuomanik, ei ole ta siiski veel täieõiguslik peremees. Ta peab täiesti loomulikuks, et põllumajandusettevõte üleandmisprotsess kestabki kas või kümme aastat.
„Mul käib samamoodi see üleandmise protsess juba aastaid, ma täiesti üksinda ei tegutse, minu kolm venda on samuti tegevad meie ettevõtmistes,“ selgitab Ragnar. Lisades, et ehkki pereettevõtlus on jagatud mitmeks juriidiliseks osaks, nii et üks ettevõte on ka vanema venna käes, tehakse nende peres kõike ühiselt, koos võetakse ka otsuseid vastu. Seitsmest täiskasvanud lapsest elavad õed eraldi mujal Eestimaal.
„Tulime lastega kokku, istusime maha ja otsustasime, et kõigil on kunagi osalus firmades võrdselt. Kui midagi meie ettevõttes on vaja muuta, siis kõikide hääled loevad.“
„Noorem õde Sirli on viimasel ajal väga huvitatud ja sooviks nüüd ka peretalus kaasa lüüa,“ toob esile Ragnar, kuidas pere kolm nooremat last – tema, Rain ja Sirli – peavadki uusi plaane, koostavad talu arenguks projekti ja visiooni, mismoodi talu edasi arendada.
„Me noorema põlvkonnana paneme plaani kokku, et näidata isale: me planeerime ja mõtleme kõik läbi, me ei taha lihtsalt hakata tegutsema tühja koha pealt, vaid meil on talu arenguks visioon,“ teatab Ragnar.
„Tulime lastega kokku, istusime maha ja otsustasime, et kõigil on kunagi osalus firmades võrdselt. Kui midagi meie ettevõttes on vaja muuta, siis kõikide hääled loevad, nad peavad olema nõus,“ selgitas suurpere seisukohti pereisa Eino Viikoja. Lisades, et ehkki osa ettevõtlusest on poegade toimetada, on peamine otsustusõigus praegu siiski veel isa ja ema käes. Küll lapsed jõuavad firmad täielikult üle võtta ja peremehena kohapeal tegutseda.
Kuigi Ragnaril on oma firma, loeb ka seal toimetamiseks vanemate arvamus ikkagi päris palju. „Las Ragnar õpib veel, kaitseb doktorikraadi, vaatab maailmas ringi, ning siis, kui tarkus ja kogemused käes, võib tulla täielikult talu pidama, et oma teadmised siia üle kanda,“ ütleb isa Eino Viikoja.
Võtame eeskuju teistest riikidest
„Põhjamaades, näiteks Soomes ei pärandata talusid edasi, vaid müüakse järglastele,“ toob näite Ragnar Viikoja. Ta selgitab, et samas Soome noor ei pea kohe talu kinni maksma, seda müügisummat käsitletakse ka kui investeeringut, mis peab tulu teenima, või krediiti, mis tuleb mingi aja jooksul tagasi maksta. „Selline finantskohustus motiveerib noori rohkem tegutsema,“ selgitab Viikoja. Ta märgib, et euroliidu üks probleeme on see, et väga vähe on maamajanduses alla 40aastaseid taluomanikke või põllumajandusfirmade juhte. „Eestis on neid umbes 17%, aga Soomes on alla 40aastaseid taluomanikke hoopis rohkem.“
Ragnar Viikoja on üks noortalunike esindajaid, kelle õlul on MTÜs Noortalunikud ka välissuhtlus teiste riikide noortega. Euroliidu suuniseid avades on Viikoja esile toonud „Talust taldrikule“ strateegia, mis on ELi rohekokkuleppe keskmes, rõhudes jätkusuutlikule ja keskkonnasõbralikule tootmisele.
„„Talust taldrikule“ strateegia elluviimisel on kesksel kohal noored – noorte sisenemine sektorisse ning seal vastu pidamine,“ toob esile Viikoja. Samas nendib ta, et Euroopa noortalunike ühendusorganisatsioon CEJA on teist meelt, leides, et see strateegia pöörab noortele tootjatele, vastuoksa, liialt vähe tähelepanu.
„Põlvkondade vahetamise poliitika peab olema sama ambitsioonikas, nagu seda on „Talust taldrikule“", ütleb Ragnar Viikoja, rõhutades, et noored tootjad toovad sektorisse innovatsiooni, uusi teadmisi, arenguid ja paraneb ka maaelu maine, mis omakorda soodustab tarbijaid eelistama kohalikke tooteid.
„Eesti noortel on viimasel ajal väga suur huvi maale minna, minu poole on ka juba pöördutud, et annaksin nõu, kuidas noor inimene saaks maal talupidamisega alustada,“ räägib Ragnar. Ta toob esile, et suurim takistus pole mitte noorte huvipuudus, vaid infrastruktuuri kehv olukord ja taristu puudumine maapiirkondades, eriti ääremaadel.
„Paljudes kohtades maal ei ole elamiskohti, pole enam koole, lasteaedu. Ka pood ja arstiabi jäävad liiga kaugele – see on suurem takistus, aga ideid ja tahtmist on noortel küll!“ ütleb Ragnar Viikoja.
