ERAKORDNE Nisu hind on sõja tõttu rekordkõrge ja selle tulemusena edestas viljelusvõistluse tulukuse arvestuses nisu ajaloos esimest korda rapsi. Ilmselt oli sama ka tavapõldudel.
Nii oli taimekasvatuse instituudi teaduri Raivo Vettiku arvutuste põhjal selle hooaja talinisupõldude keskmine arvestuslik kasum 1600 eurot hektari kohta, talirapsipõldude oma aga 1466 eurot/ha.
Nisu hinnad püsisid heal tasemel, 300–400 euro vahel pea kogu aasta. Ka rapsi hinnad olid mõnda aega rekordkõrged, end kõikusid palju suuremates piirides – 400 kuni 1000 euroni tonnist. Samas olid rapsi tootmiskulud nisu omadest kõrgemad.
Haigustõrjega ei tohtinud koonerdada
Tänavuse viljelusvõistluse 11 nisupõllu keskmine saak oli 8,8 tonni hektari kohta. Kui eeldada, et meil on palju tublisid põllumehi, kes enam või veel viljelusvõistlusel ei osale, võib arvata, et sellise saaginumbrini jõuti mujalgi Eestis, ja see on meie kliimas väga hea tulemus.
„Kui haigust ei tõrju, läheb tõbi peani välja ja võid kaotada kolmandiku saagist.“
Võistluse suurima saagi kasvatas Vigala põllumees Erki Plamus. Kuigi tema nisusaak oli Eesti kohta tavatult kõrge – 11,7 tonni hektarilt –, jäi see siiski mõnesaja kiloga alla senisele rekordile, mis pärineb aastast 2019 ning on 11,9 t/ha. 12 tonnist on niisiis napilt puudu jäänud.
Suurimaks tänavuseks probleemiks nimetavad viljelejad haigusi, eelkõige helelaiksust. „Kui ei tõrju, läheb tõbi peani välja ja võid kaotada kolmandiku saagist. Kui õigeaegselt jaole jõuad, saad piiri peale,“ kommenteerib Lehevälja talu agronoom Jaan Loos.
Nii mitugi nisukasvatajat, kes piirdusid kahekordse haigustõrjega, tunnistasid suvel, et tegelikult tulnuks teha ka kolmas kord fungitsiidi.
Erki Plamus tegi aga kolm fungitsiidi ning tänu sellele oli lipuleht veel juuli lõpus terve. Terve lipulehe tõttu oli taime kasvuaeg pikem ja seetõttu jõudsid ka terad kaalukamaks muutuda. Põllu üldmulje oligi see, et just tema nisu terad olid kõige rammusamad.
Teine mees, kes tänavu enam kui kümnetonnise nisusaagi sai, oli Urmet Kalden Läänemaalt, ja tema nisupead olid rekordpikad. „Tahaks hea saagi saada, et näidata: Läänemaal saab ka head nisu kasvatada,“ ei teinud Kalden oma eesmärgist saladust. Mõlema mehe põllul kasvas sort 'Informer'.
Nisu puhul on eriti tähtis kvaliteet
Kui odra- või hernesaaki on lihtne hinnata – nii palju kui hektarilt viljatonne korjad, ka saak on –, siis nisu pelgalt tonnidega hinnata võimalik pole. Head saia igasugu sogast ei saa, niisiis on nisu puhul ülioluline kvaliteet.
Toidunisus mõõdetakse pea kümmet olulist näitajat – langemisarvu, proteiini, mahukaalu, kleepvalgu sisaldust jne. Kvaliteedi hinnang antakse kõigi nende põhjal. Vastavalt sellele jaotatakse nisu kategooriatesse. Toidunisu kategooriaid on neli või isegi viis, lisaks söödanisu klass. Samas oli ka söödanisu hind tänavu kõrge.
Tänuväärset tööd tegi Andre Randoja Virumaalt Aaspere Agrost, kes valis võistlussordiks Eesti oma nisu 'Kallas'. Rekordsaagini see ei küündinud, kuid meeldiva üllatuse valmistas sellega, et kvaliteediarvestuses oli üks kolmest parimast. Lisaks osutus 'Kallas' tänavusel ebastabiilsel talvel, mil just Virumaal hävis palju talinisupõlde, üheks parimaks talvitujaks.
