Euroopa Komisjon andis täna heakskiidu Eesti põllumajanduspoliitika strateegiakavale aastateks 2023–2027. Uue kava rõhuasetus on väikestel ja keskmistel farmidel ning noortootjatel. Lisaks toetatakse innovaatilisi ettevõtmisi – alates täppispõllundusest kuni agraarökoloogiliste tootmismeetoditeni.
Täna heaks kiidetud Eesti kava eelarve on 1,6 miljardit eurot. Sellest 456 miljon eurot ehk 28% on mõeldud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ja 35 miljonit eurot noorte põllumajandustootjate toetuseks. Olulisel kohal on ka innovatsiooni toetamine.
Eesti eraldab sihtotstarbeliselt ligikaudu 45% ÜPP strateegiakava jaoks kokku ette nähtud vahenditest põllumajandustootjate ja maapiirkondade ettevõtete sissetulekute stabiliseerimiseks. Suureneb ka väikeste ja keskmise suurusega tootjate sissetulekutoetus.
Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks suunatud 456 miljoni euro kasutamise keskmes on CO2 sidumise, elurikkuse ja väärtuslike rohumaade ning kestliku tootmise teemad. Mahepõllumajanduse viljelemise eest saab toetust üle 23% põllumajandusmaast.
Eesti territooriumist 82% on maapiirkonnad, kus elab pisut alla poole rahvastikust (44,5%). Seega mõjutab maaelu hea käekäik meid kõiki.
ÜPP toetatavate projektide abiga luuakse Eesti maapiirkondades eeldatavasti 1250 uut töökohta. Noorte tootjate toetamisega püütakse hoida elu maapiirkondades ja tuua noori maaettevõtlusesse ja põllumajandussektorisse.
Eesti territooriumist 82% on maapiirkonnad, kus elab pisut alla poole rahvastikust (44,5%). Seega mõjutab maaelu hea käekäik meid kõiki.
Euroopa Liidu riikide strateegiakavad on aluseks põllumajanduse toetamisele aastani 2027. Kavas on ette nähtud rahalised vahendid sissetulekutoetuse, maaelu arengu ja turumeetmete jaoks.
Oma kava välja töötades valis iga liikmesriik suure hulga erinevate ELi pakutavate meetmete hulgast enda jaoks välja sobivad vahendid vastavalt oma vajadustele ja oludele. Komisjon on hinnanud iga kava vastavust ÜPP kümnele põhieesmärgile, pidades silmas keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte. Kavad peavad aitama saavutada ka komisjoni „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias seatud kliima- ja keskkonnaeesmärke.
