„Kevadel hakkame projektiga aktiivsemalt tegelema. Kavas on ehitada kaks puisteladu, punkermahutid, kuivati ja kontor. Esimese etapi investeeringu maksumus jääb 8–9 miljoni kanti, kogumaksumus 12–13 miljoni euro piiridesse,“ avas Prits plaane.

Kavas on ehitada kaks puisteladu, punkermahutid, kuivati ja kontor.

Hannes Prits

Plaanis hõivata Kesk-Eesti

„Mäo terminali rajamine on meie jaoks strateegiline pikaajaline investeering ja seetõttu pole selle valmimise tempo esmatähtis. Hea kui saame kompleksi valmis järgmiseks koristusperioodiks, ent midagi ei juhtu, kui lõpetame terminali ehituse ülejärgmisel aastal. Palju sõltub ehitusmaterjalide tarnetest ja hindadest, mis on viimasel ajal palju kallinenud,“ selgitas Prits.

Kavandatav terminal Mäos on arvestatud kuni 70 000 tonni teravilja ladustamiseks ja lisaks ehitatakse välja kaunviljade kuivatamise võimalus. „Mäo terminal on arvutatud kasvu peale, kohe läheb tarvis sellest poolt võimsust,“ lisas Prits selgituseks.

Hannes Prits loodab, et mõne aasta pärast on Kevilil terminal ka Kesk-Eesti Mäos.

2005. aastal asutatud põllumeeste ühistul on varasemast kaks terminali: Rakvere lähistel 70 000 tonni mahutav Roodevälja ja Rõngus asuv 50 000 tonni mahutav terminal.

Kevili ühistusse kuulub 174 liiget, kellest suurimale kuulub 3800 hektarit põldu, väikseimale 50 hektarit. Pritsi sõnul on praegune liikmeskond valdavalt ida ja lõuna pool Tallinna–Tartu maanteed ning Lääne- ja Kesk-Eesti teraviljatootjate kaasamine on Mäo terminali rajamise üks põhjusi.

„Meil on üksikuid liikmeid Pärnumaal ja Raplamaal. Järvamaa on Eesti üks suurim viljakasvatuspiirkond ja laienemiseks on Mäo asukoht logistiliselt väga hea. Eestis tervikuna pole vilja hoiustamise laopindades puudust, kuid Kevilil on seda kindlasti juurde vaja,“ rõhutas juhatuse esimees.

Ka sadamates on laopindu piisavalt, kuid Kevili juht käsitleb neid logistika ja kulu mõttes pigem laadimis-, kui ladustamiskohana.

„Logistiliselt on ideaalne, kui terminal asub sadamast kuni saja kilomeetri kaugusel, nagu näiteks Roodevälja Muugast, Kundast või Sillamäest. Mäo puhul jääb ringi sisse ka Pärnu sadam. Logistika optimeerimiseks oleme seetõttu soetanud endale autopargi, mis koos sisemaaladudega hajutab riske. Veovõimekus annab eriti tuntava efekti koristusperioodil, kui tekivad pikad järjekorrad. Mida kiirem koristus, seda parem saak ja saadav tulu,“ märkis Prits.

Kinnistu ootas 20 aastat

ASi Mäo Invest juhataja Enno Vaab meenutas, et Mäo tööstusala planeering on jõude seisnud 2000. aastate algusest.

„Omandasime praeguse Lageda tee äärde jäävad kinnistud teadmisega, et sinna kerkib tööstusküla. Siiani polnud head hetke piirkonna edasiarendamiseks. Esialgu ei lasknud Mäo liiklussõlme ja uue maanteelõigu rajamine detailplaneeringut koostada, siis tuli majanduslangus, seejärel peeti perspektiivseks majanduspiirkonnaks Tallinna ja selle ümbrust. Praegu on asjaolud Kesk-Eestis muutunud aga tööstusobjektide arendamise soodsaks,“ rääkis Vaab.

Praegu on asjaolud Kesk-Eestis muutunud tööstusobjektide arendamisele soodsaks.

Enno Vaab

„Nüüd kus Lageda tee kaks kinnistut on läinud Kevili omandusse ja ühe kinnistu on soetanud OÜ Woodman omanikud, on meie kui planeeringuala omaniku kohustus ehitada välja trassid ja teed, et kinnistuomanikud saaksid oma tehaseid püsti panna,“ selgitas Vaab piirkondade konkurentsivõime programmist toetatava projekti tegevusi.

Disainmööbli tootja Woodman tegevjuht Toomas Sutrop kinnitas, et neil on plaan Lageda tee kinnistul oma tootmispindu laiendada, aga praegune majanduslik olukord pole mööblitootjatele soodne ja enne kevadet projektiga edasi ei minda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid