Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhülgeid
(10)2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud, teatab Keskkonnaagentuur.
Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
Kogu Läänemerd hõlmava 2022. aasta loenduse tulemused ei ole veel teada. 2021. aasta andmete põhjal jätkub tõusev trend ka laiemal skaalal. Siis loendati Läänemeres kokku üle 40 000 hallhülge.
Hallhüljes on üks kahest Eesti alasid asustavast hülgeliigist. Tegu on suurima Läänemerd püsivalt asustava imetajaliigiga, kelle isasloomad võivad kaaluda 300 kilogrammi ringis ning kasvada kolme meetri pikkuseks. Need liikuvad loomad võtavad ette pikki toitumisretki ja rändeid, mis telemeetria andmetel võivad hõlmata kogu Läänemerd. Seetõttu vaadeldakse Läänemere hallhüljeste asurkonda ühe populatsioonina ja nende loendus toimub üle kogu Läänemere kokkulepitud ajavahemikul. Tänavu oli selleks perioodiks 25. mai – 6. juuni.
Loomad loetakse kokku fotodelt, mis tehakse ülelennul lesilast. Muidugi leidub alati loomi, kes on parasjagu vees. Seepärast ei saa loenduse tulemust pidada üldarvukuseks.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna riikliku eluslooduse seire korraldamise juhtivspetsialisti Rauno Kalda sõnul loendatakse hallhülgeid kevadisel karvavahetuse perioodil, mil suur osa loomadest on kogunenud lesilatesse.
„Lesilatena kasutavad hülged meremadalikke, suuri kivisid ja taimkatteta saari. Sinna kogunenud loomad loetakse kokku nn. lennuloenduse teel ehk fotodelt, mis tehakse ülelennul lesilast. Muidugi leidub alati loomi, kes on parasjagu vees ja seepärast ei saa loenduste käigus saadavat arvukust pidada üldarvukuseks. Eelkõige on loendused suunatud populatsiooni minimaalse arvukuse ja selle muutuste tuvastamiseks,“ rääkis Kalda.
Seireloendused toimuvad iga- aastaselt ligikaudu kahekümnes lesilas, mis paiknevad nii Lääne- kui Põhja-Eestis. Täpne seirekohtade arv selgub igal aastal eraldi, kuna sõltuvalt rannikuprotsessidest ja veetasemest võivad mõned kohad olla vee all ja mõned sealt taas välja ulatuda.
Ajalooliselt on hallhüljes Läänemerd asustanud väga laial ala ning hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses Läänemeres 80 000 – 100 000 isendit. 1970ndail langes hallhülge arvukus sellest 5 – 7 protsendini, seda suuresti inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu. Praeguseks on läbi liigikaitsetegevuste ja keskkonnareostuse vähendamise õnnestunud hülge arvukus taas tõusule pöörata. Alates 2015. aastast on Eestis lubatud hallhülge küttimine. Küttimismahu määrab iga-aastaselt keskkonnaamet. Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on kokku lepitud 1 % eelmise kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, 2022 aastal on see 55 looma.
