Siis aga pöörduvadki prožektorid ja tema ette lavale astub üks Eesti lauljatest, esitades loo, mis on Kaiele nii oluline, et on võimatu tundeid tagasi hoida. Kaie kuulab heldinult, pühib silmist pisaraid, naeratab... Etteaste lõpus ruttab ta laulja juurde, embab, tänab ning kirjeldab, kui ilusaid mälestusi see laul temas taaselustas. „Poleks iial osanud aimata, et see üllatus on kui nool südamesse – see on tõeline üllatus!“