Kui kogu Eesti sõnnikust biogaasi toota, pole maagaasi juurde importida enam suurt vajagi

Põllumajandusettevõtjatel on üha suurenevate kulutustega üha keerulisem majandada, nii võetakse uueks sihiks teha ka sõnnik rahaks. Selleks tuleb rajada lautade juurde oma biogaasijaam.

„Sõnnik on meie tulevikuenergia,“ teatas Saaremaa piimatootja Tõnu Post piimafoorumil. Ta tõi esile, et Eestis tekib aastas umbes 3,6 miljonit tonni sõnnikut ja läga. See läheb küll põldudele väetisena, aga sõnnikus leiduv muu energia ehk biometaan on siiani kasutamata. Praegu käideldakse sellest tekkivast sõnnikust ja lägast umbes 10% meie biogaasijaamades. Eestis on 17 biogaasijaama ja neist ainult viis kasutavad sõnnikut ja läga biogaasi tootmiseks. Nii et põllumeestel on suured võimalused energiatootmiseks veel kasutamata.

„Tuleviku põllumees on lisaks toidutootjale ka arvestatav energiatooja,“ rõhutas Post. Ta tõi esile, et ühe lehma aastatoodangust sõnnikus saaks umbes 200 kg biometaani, millega on võimalik sõita umbes 5000 km.