„Huvilised saavad nüüd tellida mahemarmelaadi alles uueks aastaks,“ lisab Elmi.

Millest selline müügiedu?

Nimelt on juba üle kümne aasta tegutsenud käsitöömarmelaadi tehas valmis saanud tõelise müügihitiga – esimest korda on rabamännivõrsed jõudnud marmelaadi sisse ja nii edukalt, et Minna mahemarmelaad tumedas šokolaadis „Rabade maitsed“ on oma küllusliku buketiga võitnud juba mitu peapreemiat. Tänavuselt mahekonkursilt toodi parima mahetoidu peavõit, suvel peetud talupidajate liidu konkursil pälvis „Rabade maitsed“ parima maiuse tiitli, tunnustusi on saadud veelgi.

Tõelise rabade maitse saab maius siis, kui sellele puistatakse veidi purustatud männiokkaid.

Raba lummab ja kutsub

„Raba laiub su ümber lõpmatu väljana, lummab ja kutsub,“ on kirjas võidukommikarbi siseküljel, taustaks kaunid fotod Raplamaa rabadest, mille on pildistanud kohalik fotograaf Romet Vaino.

Marmelaad sarjast „Rabade maitsed“ sisaldab nelja erineva maitsega marmelaadi, kus ainulaadse maitse annavad jõhvikas, pohl, mustikas ja rabamänd. Männivõrsetõmmis lisab hõrgu maitse, okkad on purustatud imepeeneks ja puistatud maiusele peale. Kõik lisandid alates tumedast šokolaadist, männiokkaõlist kuni agar-agari želeeriva aineni on mahetooted. Retseptid on välja mõelnud Siret Elmi.

Mahekonkursi žürii tunnustas Minna Sahvrit väga hea idee eest meie loodusväärtuste esiletõstmisel, samuti toote ja disaini kooskõla, suurepäraste ja huvitavate maitsete eest. Hindamiskomisjoni esimehe Angelica Udekülli sõnul iseloomustavad 2022. aasta konkurssi märksõnad „tagasi juurte juurde“ ja „tervis toidust“.

„Konkursil osalenud toodete hulk tundus suurem ja põnevam kui kunagi varem. Väärikalt on esindatud nii ehedad piimasaadused, aiasaadused kui ka metsaandidest valmistatud tervist toetavad tooted,“ selgitas Udeküll.

Tänukummardus vanaema Minnale

Siret Elmi jutustab, et kõik sai alguse lapsepõlvest, kui ta oma vanaema Minna juures aiast marju korjas. Koos käidi ka metsas marjul ja siis keedeti moose, tehti hoidiseid, nii et sahvririiulid olid hoidiste purke täis. Sealt ka osaühingu nimi Minna Sahver. Praeguse toidutööstuse tootevalikus on üle 20 marmelaadi, õuna- ja maasikamarmelaadid piimašokolaadis on valminud vanaema Minnat meenutades.

Meil on päris marjad, köögiviljad, puuviljad, nendest teeme ise püree, mis rändab marmelaadi sisse, osa komme lähevad lõpuks ka läbi šokolaadimasina.

Siret Elmi

„Alustasime 12 aastat tagasi koduköögis poti-panniga põlve otsas,“ meenutab Siret Elmi, kes on õppinud nii raamatupidamist kui ka ärijuhtimist. Nüüdseks on soetatud Valtu külas tegutsevasse toidutööstusesse nüüdisaegne tehnoloogia. Suvel ja sügisel ostetakse kokku ja korjatakse ise mahealadelt mustikaid, jõhvikaid, pohli, sõstraid, aedmaasikaid jt marju ja vilju.

„Meil on päris marjad, köögiviljad, puuviljad, nendest teeme ise püree, mis rändab marmelaadi sisse, osa komme lähevad lõpuks ka läbi šokolaadimasina,“ räägib firma juhataja – nende mahemaiuste maitse ja värv on päris, mitte maitseainetega saadud.

Igal nädalal tuleb siit tehasest umbes tuhat maiusepakki, marmelaade valmistatakse üle 800 kg kuus. Minna Sahvri marmelaade müüakse üle Eesti talupoodides, kohvikutes, Rimi „Talu toidab“ lettides ja osades Selverites. Väike kogus mahemaiust on jõudnud müüki ka Saksamaale.

„Meil on kõik tooted mahedad, läksime mahedale üle kolm aastat tagasi,“ teatab Elmi, kes on ise ka kogu perega mahetoidufänn. Ta selgitab, et on uueks sihiks võtnud ekspordi Saksamaa turule, sest sakslased hindavad mahetoitu väga.

„Saksamaal eelistab enamik inimesi juba mahetoitu. Millal meie Eestimaal nii kaugele jõuame?“ küsib Siret Elmi.

KOMMENTAAR

Mahetoidu tarbijatel on parem tervis

„Mahetoidu tarbijate seas on vähem ülekaalulisi inimesi, samuti südamehaigusi, diabeeti ja vähktõbe põdevaid inimesi,“ teatas Norra professor Carlo Leifert Oslo ülikoolist, esinedes mahepõllumajanduse aastakonverentsil Tallinnas.

Leifert rõhutas, et kui minna üle mahetoidule, saab tervisekulusid tunduvalt vähendada. Seda näitavad viimased Norras, Taanis ja Prantsusmaal tehtud uuringud.

Teadlane selgitas, et veel 2017. aastani oli ebaselge, kas toidu koostis võib kaasa tuua tervisehäireid. Nüüd on viimased uuringud näidanud, et mahetoidus leidub tunduvalt vähem pestitsiidijääke, mis võivad hormonaalsüsteemi kahjustada, ka raskemetalli kaadmiumi on 50% vähem. Samuti selgus uuringutest, et mahetoidu tarbijate seas on 60% vähem ülekaalulisi mehi, vähktõve põdejaid oli 25% vähem, ka südameprobleemide või diabeedi käes kannatasid mahetoidu sööjad harvem. Samas oli mahetoidu tarbijatel ka muidu tervislikum eluviis.

Norra professor tõi esile, et mahetoidul on 20% suurem antioksüdantide kooslus.

Maheliha sisaldab vähem küllastunud rasvhappeid, samas on mahepiimas ja -lihas suurem kasulike oomega-3-rasvhapete sisaldus, suuresti ka seetõttu, et loomi peetakse vabalt karjamaadel. Ka viitas Norra teadlane, et aastakümnetega on tavatoomises väetiste kasutamine tunduvalt kasvanud.

„Praegused teraviljasordid on lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisõltlased, me peame seda muutma,“ selgitas Leifert. Võrreldes 1960. aastatega kasutatakse põldudel üle 20 korra rohkem NPK-väetisi, samas ainuüksi lämmastikväetiste tootmine annab 10% kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Teadlane tõi esile, et maailma fosforivarud võivad ammenduda XXI sajandi jooksul, Hiinas juba 40 aasta pärast. Nii et tasapisi tuleb ikka tagasi minna mahepõllundusele ja orgaanilistele väetistele, leidis Norra professor.

MAHEPREEMIAD 2022

Parim mahetootja toimetab Saaremaal, parim toit tuleb Raplamaalt

Mahetootjad

Parim mahetootja – Siim Sooäär, Saare Maakari OÜ, Saaremaa

II koht – Karmo Haas, Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ, Pärnumaa

III koht – Margo Kütt, MK Loodusravi OÜ, Viljandimaa

Mahetoidud

Parim mahetoit – Minna Sahver OÜ, marmelaad „Rabade maitsed“, Raplamaa

II koht – Äntu Mõis OÜ, Kikerikii mahebroileri rinnafilee vaakumpakendis, Lääne-Virumaa

III koht – Metsavenna Turismitalu OÜ, juust raclette, Võrumaa

Mahejoogid

Parim mahejook – Eco Flora OÜ, mahe metsmustika- ja mustasõstraglögi, Saaremaa

II koht – Mahlametsa OÜ, õuna-rabarberimahl, Pärnumaa

III koht – Pung OÜ, ÕIE kihisev angervaks, Harjumaa

Allikas: Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus