Kihnu Virve ei virisenud kunagi: kui sai välguga pihta, kõndis natuke aega „õhkus“ nagu Jeesus Kristus ja läks eluga edasi

Meie seast on lahkunud Kihnu Virve – just sedasi ta meelde jääbki, ikka nägu päikese suunas.

Kord aastate eest ühel veebruaripäeval Kihnu Virvele külla sõites siras taevas talvine päike. Virve külitas motika najal (veidi nooremana kihutas ta ka talviti motikaga ringi), endal silmad kinni ja nina kindlalt päikese poole.

***