Väldi tüli jõululauas: kuidas rääkida vanainimesega nii, et ta kohe närvi ei läheks

Pöördun oma jutuga just noorte poole. Eks me tea omast käest: vestlused pühadelauas võivad keeruliseks minna, sest vana inimest pole mugav õpetada ja minu põlvkonnal on kannatlikkust vähevõitu.

Mul on üks unistus: tuled linnast, lumesadu. Maapind krudiseb ja vetrub mõnusalt jalge all, enne kui avad soojusest õhkuva koduukse. On kuusk, on jõulud, on jõululaud.

Ja seekord vanaonu ei tulegi härda õhtusöömaaja ajal välja mõne eriliselt rumala väitega, millele järgneb ühine nõustuv peanoogutus või, hoidku selle eest, toetusavaldus su lemmikvanaemalt. Ning sa ei peagi, saba jalge vahel ja päev varem, kui lubasid, tagasi linna põgenema. Ega mõtlema, et järgmine kord enam jõuluks koju ei lähe.