Mis aitaks unetute ööde vastu?

Liiga lühike või ebakvaliteetne uni muudab meid järgmisel päeval loiuks ja väsinuks ning vähendab võimekust produktiivne olla. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, suurendab ebapiisav uni ka mitmete haiguste riski.

Insomnia ehk unetus on kõige levinum unehäire, mille korral on inimesel probleeme magama jäämisega või katkendliku unega. Unetust liigitatakse esmaseks ja sekundaarseks. Esmase unetuse korral ei ole uneprobleemid seotud tõsise terviseprobleemiga. Esmase unetuse põhjuste hulka kuuluvad suurte elusündmustega seotud stress, näiteks töökoha kaotamine või vahetus, või kõik ümbritseva keskkonnaga seonduv nagu müra, valgus, sobimatu voodi, ebamugav magamisasend või vale temperatuur. Samuti kuuluvad esmase unetuse põhjuste alla ebaregulaarne magamamineku aeg ja muudatused tavapärases unegraafikus. Sageli tekib magama jäämise ebaregulaarsus reisimise või uue töögraafiku tõttu.

Unetuse tekkimisel mängib tänapäeval suurt rolli ka sinine valgus, mida ekraanid kiirgavad. Sinine valgus takistab hormooni nimega melatoniin tootmist ning segab seeläbi keha ettevalmistamist magama jäämiseks. Just selle valguse tõttu ollakse õhtuti vähem unine ja uinumine võtab kauem aega.