Benedictus XVI: hinnatud teoloog, kes armastas muusikat ja kasse
(9)Kui Joseph Ratzinger peale paavst Johannes Paulus II surma valiti konklaavi poolt uueks paavstiks, kolis ta Vatikani ja tõi kaasa oma klaveri - nimelt armastas ta mängida klaveril oma lemmikheliloojate Mozarti ja Beethoveni teoseid.
265. paavst Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger) sündis 16.aprillil 1927 Baieris, Saksamaal ja oli paavst 2005 – 2013, alates 28.veebruarist oli ta emeriitpaavst. Paavstiks saades oli ta 78 aastane ja nii vanim paavst peale 1730.a.
Ta oli üks tänapäeva tuntuim katoliiklik teoloog.
Tagasihoidlikust kolmelapselisest politseiniku perest noorima lapsena sai tulevane paavst oma hariduse Freisingi ja Müncheni vaimulikes seminarides, õppis seejärel Müncheni ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat, väitles doktoriks 1953.a., jätkas akadeemilist karjääri mitmetest Saksamaa ülikoolides. 1977.a. nimetas paavst Paulus VI Ratzingeri Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks ja kardinaliks.
Joseph Ratzinger oli kardinal 28 aastat, ta oli paavst Johannes Paulus II lähimaid kaastöölisi ja üks mõjukamaid isikuid Vatikanis.
Kui ta peale paavst Johannes Paulus II surma valiti konklaavi poolt uueks paavstiks, kolis ta Vatikani ja tõi kaasa oma klaveri - nimelt armastas ta mängida klaveril oma lemmikheliloojate Mozarti ja Beethoveni teoseid. Ta oli esimene paavst, kes kasuta iPodi, alates 2011.a. Twitteri kontot, nii ametlikku kui isiklikku, omas iPadi ja elektriautot.
Tema lemmikloomad olid kassid.
Benedictus XVI valitsemisaega jäävad mitmed skandaalid (Vatileaks), kolm entsüklikat, katoliku kiriku katekismuse lühikokkuvõte Compendium, lugematu hulk teoloogilisi tekste.
Kahel korral, 2007 ja 2009.a, elas ta üle rünnakud. Oma suhtumistes maailma asjadesse oli ta pigem konservatiivsetel seisukohtadel, kuigi põhiselt jätkas oma eelkäija tööd. Näiteks on ta tauninud Harry Potteri raamatuid, Dan Browni „Da Vinci koodi“, lõpetas oma eelkäija pool alustatud popkontserdite pidamise jõulude ajal, hoiatas, et biotehnoloogia edu võib kaasa tuua inimväärikust ohustavaid meetodeid, mistõttu vajalik on meditsiinis neid ettevaatlikult kasutada.
Benedictus XVI ei külastanud vastupidiselt eelkäijale Johannes Paulus II ja paavst Franciscusele Eestit. Siiski oli tal kokkupuuteid Eesti esindajatega, näiteks aastal 2006 kohtus ta piiskop Philippe Jourdaniga, aastal 2008 andis isa Vello Salole apostelliku protonotari tiitli, helilooja Arvo Pärdiga kohtus ta mitmel korral, aastal 2011 nimetas ta Pärdi oma kultuurinõukogu liikmeks, 2017.a. Ratzingeri auhinna üleandmisel Pärdile kohtusid nad taas.
