„Kuulsuse narrid“ ehk Tubli seakarjus on rohkem väärt kui kehv luuletaja

„Värskes „Kuulsuse narride“ filmis on nii palju täitematerjali, et nali kipub kaotsi minema,“ tõdeb kirjanik Andrus Kivirähk.

„19-mal aastasaja lõpul oliwad Jaan Tatikas ja Salomon Wesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad waimukangelased Tallinnas – kui mitte terwe maailma, siis ometigi kumbgi ühe inimese silmas, ja need inimesed oliwad nemad ise.“

Selle lausega algab Eduard Bornhöhe 1892. aastal ilmunud „Tallinna narrid ja narrikesed“ esimene osa „Kuulsuse narrid“. Kes teab, miks just see jutustus on eesti teatri- ja filmitegijaid inspireerinud – ilmselt pole siin just väike osa inimeste jätkuval soovil kuulsaks saada.