Viive Rosenberg rajas Eestisse uue teadusharu – taimebiotehnoloogia –, on avastanud teadusele uusi fakte, on loonud innovaatilisi ja olulise sotsiaalmajandusliku väärtusega leiutisi. Viive Rosenberg pani aluse taimebiotehnoloogia-alasele uurimistööle Eestis, lõi oma koolkonna meristeemkultuuri uuringute ja rakenduse osas.

Viive Rosenberg on käinud kartulikasvatust õpetamas ka Keenias. Pildil koos ja sealse eestvedaja Esther Mumiaga.

Mihkel Zilmeri teravaid ja vaimukaid sõnavõtte toitumise teemadel on saanud nautida nii tudengid kui muu rahvas. Ta on olnud äärmiselt viljakas ühiskonna valgustamisel teaduspõhise informatsiooniga toitumise, toitainete ja lisaainete valdkonnas. Peamised käsitletavad teemad on olnud selgitused ainevahetuse, toiduainete, erinevate toitainete, toitumise, erinevate vedelike tarbimise, magusainete, vitamiinide kohta, vähendamaks inimeste riski langeda vohavate pseudoteaduslike, sageli ka tervisele ohtlike „toitumisnõustajate“ reklaamide ning teooriate võrku. Selleks on ta avaldanud üle 200 teaduspõhise populaarteadusliku kirjutise.

Elutööpreemia on 40 000 eurot ning see antakse välja kahele teadlasele. Kokku on sellele preemiale tänavu 11 kandidaati.

Mihkel Zilmer

Teaduse aastapreemiaid, mida antakse välja kaheksa ja mida on võimalik saada viimase nelja aasta jooksul valminud teadustööde eest, jahivad tänavu teiste hulgas ka põllumajandusteadlased Evelin Loit ja Liina Talgre uurimuse eest „Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju saagile, kvaliteedile ja mulla mikroorganismidele“. Põneva drooniseire teemalise uurimusega on esindatud Kalev Sepp ja Miguel Villoslada. Lisaks on kandidaatideks veel metsateadlane Veiko Uri ja Eve Veromann, kelle teemadeks on keskkond ning putukad.

Teaduspreemiate hindamist ja väljaandmist koordineerib teaduste akadeemia. Preemiasaajad määrab vabariigi valitsus. Kindlasti otsustab valitsus preemiasaajad enne vabariigi aastapäeva veebruari esimeses pooles.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid