Balletitantsija Ivar Eensoo leidis armastuse esimesest silmapilgust: Kihnu maalambad

Kihnu maalammas kui tõug sai ametliku tunnustuse 2016. aastal, kolm aastat hiljem kanti ta põllumajandusloomade ohustatud tõugude nimekirja. Sealtpeale on kihnu maalammaste arvukus hakanud tasapisi tõusma, seda tänu tõelistele entusiastidele.

Tänavu jaanuari keskel sündis Saaremaal Mardi talus kaks väikest kihnu maalamba talle. Nende sünd südatalvel oli veidi erandlik, sest tallede sünniaeg püütakse sättida ikka kevade poole. Mardi talu peremees Ivar Eensoo aga ütles, et sai tiined uted sügisel, kui võttis enda juurde viis kihnu maalammast majapidamisest, kus loomapidamine lõpetati. Hetkel on Mardi talus 16 kihnu maalamba jäära ja 39 utte.

Seda, kuidas temast sai lambapidaja, kirjutab ta oma talu kodulehel järgmiselt: „Olles mõni aasta vana talu omanik Saaremaal, tajusin, et selleks, et talu maid korras hoida, on vaja kas traktorit või lambaid. Puht juhuslikult sattusin internetis ühe kena kihnu maalamba kodulehe peale. Armastus esimesest silmapilgust! Kes siis veel paremini sobiks vana rehemaja juurde kui meie põlised, oma maalambad. Jagades aga oma elu Saaremaa ja pealinna vahel, oli tunne, et praegu endale lambaid lubada ei saa. Iga asi oma õigel ajal. Seitse aastat unistamist ja igatsemist ning õige aeg tuli 2016. aasta sügisel, kui tallu saabusid neli esimest kihnu maalammast.“

2022. aasta alguses oli kari kasvanud kuuekümnepealiseks. „Tänaseks päevaks olen ka nii palju targem ja teadlikum, et peale kihnu populatsiooni on meil säilinud ka teised maalamba populatsioonid ning praeguseks on karjas ka neli esimest eesti maalamba utte ja üks jäär,“ lisab Ivar.

Kes siis veel paremini sobiks vana rehemaja juurde kui meie põlised, oma maalambad.

Vähenõudlik ja hästi kohanenud

Kihnu maalammas on vähenõudlik ja leplik toidulaua suhtes. Ta on ka suurepärane „niiduk“ igasugustele rohumaadele. Seda ikka seetõttu, et on aastatuhandeid siin elanud ja meie kliima, looduse, sööda ning ka inimestega suurepäraselt kohanenud.

Samuti ei ole maalammaste puhul täheldatud suurt haigestumist või pärilikke kõrvalekaldeid. Kui ikka ninaesine on hea ning pidamistingimused sobivad, võib maalammas elada pika ja terve elu.

Maalamba pidamiseks sobib kõige paremini külmlaut, kust loomadel on võimalus aasta ringi vabalt sisse ja välja käia. Enamasti nad eelistavadki õues olemist ja varju tahavad vaid sajuse või väga palava ilmaga.

Kihnu maalamba leplikkust näitab seegi, et ta ei ole agressiivne liigikaaslaste suhtes ja lepib hästi ka kitsamate oludega, kui laudas on lambaid tihedamalt. Sealt ka ehk tuntud vanasõna, et häid lambaid mahub lauta rohkem!

Kihnu maalammas on nõtke ja kergejalgne, liikudes karjamaal nobedasti. Eriti hinnatud on tema mitmetes toonides vill. Nimelt võivad kihnu maalambad olla valged, mustad, hallid, pruunid või koguni kirju segu neist kõikidest. Seega on raske leida mitut täiesti sarnast lammast ja see teebki selle tõu põnevaks.

Põnev, kuid kallis hobi

Ivar Eensoo jaoks on kihnu maalamba kasvatamine hobi, mis on pealekauba küllaltki kulukas. „Ma käin tööl peamiselt selleks, et saaksin oma loomadele sööta osta. Tulu saamise eesmärgil ma lambaid ei pea, ma ei tea ja mind ei huvita ka, kuidas käib näiteks lihalammaste tootmine,“ märgib ta poolnaljaga.

Maalammaste pidamine iseenesest keeruline ei ole, isegi lihtsam selles mõttes, et nad on väga vähenõudlikud, terved ja iseseisvad. Nad saavad hakkama igal pool, armastavad talvelgi väljas jalutada. Seega sobib kihnu maalammas väga hästi ka algajale lambapidajale.

Terviseprobleeme pole Ivar maalambal eriti täheldanud, vahel vaid mõned udarapõletikud. Ka parasiitidega pole tulnud tegemist teha, kuigi mõni spetsialist soovitab lammastele regulaarset parasiiditõrjet teha. Ivar leiab, et parasiiditõrje vajadus peab kõigepealt kinnitust saama laborist ja pealekauba usub ta, et tuleb usaldada ka maalamba tarkust, kes oskab endale loodusest ise vajalikke ravimtaimi leida.

Ka poegimisega ei ole palju probleeme, kuigi sel ajal tasub lammastel hoolikamalt silm peal hoida. Esimest poegimist ootas Ivar küll paraja pabinaga, aga kõik läks kenasti ja siiamaani on kõik ise hakkama saanud.

Karjamaal poeginud tallede hakkamasaamist tuleb jälgida, sest vastsündinud tall on üsna väeti. Abitu. „Olen ise päästnud talle rebaste käest, kes verelõhna peale kohale hiilivad. Õnneks hunte ega muid suuri kiskjaid meie kandis siiani ei ole, sest meie läheduses on suured hobusekarjad, kes suuremad kiskjad eemale hoiavad,“ jutustab Ivar.

Kuna Ivaril heinategemiseks tehnikat ei ole, tuleb kogu vajalik hein sisse osta. Paraku on suur osa heinast lammastele liiga jäme ja kõlbmatu, sest lambahein on peenike ning sellist ei paku keegi. Talveks teeb Ivar lammastele söögiks ka lehtpuuokstest vihtu.

Eesmärk tõu säilitamine

Ivar on 2021. aasta novembris asutatud Kihnu Maalamba Seltsi ja Eesti Maakana Seltsi üks loojatest ning juhatuse liige. Oma eesmärgiks peab Eensoo kihnu maalamba ja maakana kui põliste Eesti tõugude säilitamist. Oma kodulehel kirjutab ta, et peab oluliseks kihnu maalammaste vastutustundlikku ning teadlikku aretamist põlistõule sobiva aretustegevusega, kogu südame, hinge ja mõistusega.

„Kindlasti üheks minu missiooniks on kihnu maalamba populariseerimine. Püüan liikuda suunas, et mu kari ei ole mitmekesine üksnes lammaste välimiku, vaid ka põlvnemiste osas. Nii on ajaga karja lisandunud mitmed huvitava põlvnemisega uted erinevatest ute- ja jääraliinidest,“ kirjutab Ivar.

Kuna talul on võimalus pidada ka jäärasid, on esindatud ka erinevad jääraliinid. Talus on sügisel reeglina kaks paaritusgruppi, kellele valitakse erinevaid jäärasid.

Kihnu maalamba säilitusprogrammiga tegeldakse erinevates taludes üle Eesti. „See ongi just erinevate jääraliinide säilitamine, mitte aretamine,“ selgitab Ivar.

Ta lisab, et erinevate põlvnemisliinide uurimine ja sobitamine on väga põnev. Samas on varem aretamise käigus mõned jääraliinid ka kaotsi läinud, kuna pöörati rohkem tähelepanu välimikule ja unustati põlvnemised. Kui praegu räägime eelkõige kihnu maalamba säilitamisest, siis mingis mõttes tegeleti aretamisega ka muistsetel aegadel. Ikka valiti paremate omadustega loomad paljundamiseks, kehvemad aga läksid teadagi lihaks.

Karja sündinud jäärasid kasutab Ivar paaritusel oma uttedega, aga rendib ja müüb neid ka teistele huvilistele.

Ega nüüdki ei saa kõiki jäärasid lõputult pidada, uttedel on see-eest perspektiivi vägagi kauaks. Kui tavaliselt tootmiskarjas peetakse lambaid vaid paar-kolm aastat, siis Ivari karjas on kõik vanad uted alles ja poegida võivad isegi kümneaastased uted.

Hea villalammas

Kihnu maalamba vill on käsitööhuviliste seas vägagi populaarne. Kuna sel on väga erinevaid toone, siis ei pea värvimisega vaeva nägemagi, loodus ise on selle töö ära teinud.

Väga oluline on villa õige töötlemine, et villakiud kahjustada ei saaks ja karedaks ei muutuks. Seetõttu on villa töötlemiseks parimad väikesed villaveskid, kus saab villast teha soovidele vastavat lõnga.

Vanadel aegadel kasutati ära kogu lammas, lisaks villale-lihale ka sisikond, sooled ja isegi luud. „Tore on see, et tänapäeval leidub jälle inimesi, kes on vanad traditsioonilised käsitööoskused omandanud ja lamba villale-nahale-luudele on leitud taas põnevaid kasutusalasid. Nii tehakse jälle traditsiooniliselt pargitud lambanahast kasukaid, villaloori ja vilti,“ lisab Ivar.

Eksootiliselt värvikas maakana

Lisaks kihnu maalambale tegeleb Ivar Eensoo ka maakana säilitamise ja arvukuse suurendamisega. Ta kirjutab: „Kui aastaid ainult unistasin maakanadest, siis on rõõm, et paar aastat olen ka neid nüüd säilitanud ja teadlikult aretanud. Maakana selts on samuti päris uus ja maakana põlistõuna ei ole veel ametlikult kinnitatud. Hetkel käib maakana aretusprogrammi koostamine tunnustuse saamiseks.“

Ta kiidab, et maakana tõug, eriti just kukk, on vägagi värviline ja justkui eksootilise välimusega – ilusam kui papagoi!

Ivar Eensoo: „Hetkel on mul umbes 50–60 kana ja mune saan mõnel päeval 20, vahel ainult 5–6, sõltuvalt sellest, kas mõned kanad on otsustanud hauduma või sulgima hakata või puhkavad niisama. Kõik munakarbid, mis müün, on varustatud teatega, et selle munaostuga toetate maakanade säilitamist!“