Üks kangemaid sõpruspiirkonna toetajaid on Räpina mees Leo Kütt, kes möödunud suvel teist abisaadetist Ukrainasse viies sai siinsetelt ettevõtjatelt lubaduse toetamist jätkata ja võttis eelmisest sügisest kolmanda saadetise kogumise enda õlule.

„Ukrainlased on uhked, ei näita oma tundeid väga välja. Lasteaia juhataja, millele viisime uue köögitehnika, käis kolm korda meist eemal nutmas. Rõõmust,“ meenutas Kütt hiljutist Ukrainas käiku.

„Ukrainas maksab bensiini liiter eurodes 1.25, pensioni saavad eakad kuus 50 eurot. Elektrit on päevas kolm tundi ja 30 minutit. Vesi, küte, toit – kõik vajab elektrit. Käigus hoitakse esmavajalik. Ometi keegi ei kurda, kui hirmus on sõda, vaid räägitakse, kui ilus on nende linn järgmisel aastal,“ viitas ta ukrainlaste argipäevale.

Küti sõnul oli esialgne plaan minna ühe auto ja järelkäruga, kuid varustust kogunes kahe auto ja järelkäru jagu.

„See on Põlvamaa ühine ettevõtmine – ettevõtted, heategevusklubid, eraisikud. Ma käin Ukrainas sellepärast, et seal on minu sõbrad. Koostöö abi komplekteerimisel ei olnud raske, sest inimesed teadsid, kuhu ja milleks abi läheb,“ rääkis Kütt.

Kokku sai Kulikivka 12 generaatorit ja kahe köögi jagu seadmeid, sooje riideid ja jalanõusid, maiustusi.

Põlvakad kinkisid lasteaiale uue köögi

Kolme generaatori, akupanga ja kahe kasti leedpirnidega pani õla alla Põlva Rotary klubi. Nende kogutud abi väärtus küünib 4500 euroni.

Kulikivika lasteaed Karikakar sai põlvaastelt uue köögi.

Rotary klubi nimel rääkinud Andres Lehestiku ja Ene Tigase sõnul panid nad peale praktiliste asjade kaasa hingesoojust sisaldavad pakid. „Saatsime Ukraina sõpradele pehmeid villaseid sokke ja kindaid, laste talveriideid, umbes viis kilogrammi enda valmistatud ja kaunistatud piparkooke ning 36 kilogrammi komme. Mõtetes teeme plaane juba järgmise abisaadetise jaoks. On selge, et igaüks eraldi palju ei saavuta ja me oma klubiga jätkame Põlvamaa vahvate inimeste koostöös osalemist.“

Põlva rotariaanidest Ukrainas abi viimas käinud Jaan Konks kirjeldas, et eelmise kevade käiguga võrreldes oli olukord justkui parem, kuid mõneti ka masendavam: „Kõik oli raagus ja pime. Tänavad olid pimedad, sisuliselt kogu linn. Ei tänavavalgustust, ei valgust akendes. Hotellides ja poodides olid generaatorid, hädapärase teenuse sai kätte.“

„Raske on panna sõnadesse emotsiooni, mis peegeldus asjade üle andmisel. Endal on klimp kurgus ja vastuvõtjatel ka. Ei jõutud ära tänada. Selles elus seal on palju kurbust,“ märkis Konks, lisades, et ukrainlased püüavad eluga edasi minna ja käituda kui normaalselt elavad inimesed.

Kulikivka kogukonnavanem Julia Posternak kiitis üle poole sajandi kestnud sõprust, mille jooksul on üles kasvanud pea kolm põlvkonda: „Rahuajal vahetasime delegatsioone ja tegime sõbralikke visiite, kuid meie sõpruse tõeline väärtus sai selgeks nüüd rasketel aegadel.“

Rahuajal vahetasime delegatsioone ja tegime sõbralikke visiite, kuid meie sõpruse tõeline väärtus sai selgeks nüüd rasketel aegadel

Julia Posternak

„Sõja algusest kuni tänaseni tunneme kallite Eesti sõprade toetust isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel. Põlva rahvas jälgib Kulikivka kogukonna uudiseid meie veebikanalitest, helistab ja tunneb huvi meie vajaduste vastu, korraldab heategevusüritusi, kogub meile raha ja humanitaarabi. Kui Tšernihivi piirkonnas oli veel sõjategevus, kui meie kogukonnal oli terav puudus toiduainetest, ravimitest ja hügieenitoodetest, saime teilt esimese suure humanitaarabi koos vajalike esemetega. Oleme siiralt tänulikud kõigile,“ ei varjanud külavanem liigutust.

Ta tänas eraldi Leo Kütti, nimetades meest Kulikivka väsimatuks ja lojaalseks sõbraks, kelle toetavat tööd sealse kogukonna abistamisel tuntakse aastaid, kuid nimetab eestlaste abiretki väga vajalikuks, et tagada sõja ajal normaalset elu.

„Oleme väga tänulikud Kulikivka lasteaia köögitehnika eest. Tuleviku nimel suuname kõik oma jõupingutused ja vahendid kogukonna suurimate haridusasutuste, kooli ja lasteaia, nüüdisajastamiseks ja arendamiseks. Poola ja Tšehhi annetajate rahalisel toetusel oleme uuendanud kooli ja lasteaia varjualused,“ rääkis ta.
Kogukonna asevanem ja sealse humanitaarabi keskuse juhataja Tetjana Sosimovitš märkis, et pärast Tšernihivi piirkonnast okupantide väljaajamist on nad ise aktiivsed kaasmaalaste abistajad.
„Kogume humanitaarabi Ukraina ja rahvusvahelistelt fondidelt ja organisatsioonidelt, sõpradelt, et anda seda neile, kes seda hädasti vajavad. Me aitame oma elanike eri kategooriaid: paljulapselisi peresid, pensionäre, puuetega inimesi, hooldusperesid ja orbusid. Samuti pakume abi nende sõjaväelaste perekondadele, kes kaitsevad Ukrainat,“ selgitas ta.

Kulikivka kogukonnas oli enne sõda umbes 16 000 elanikku, kuid nad on andnud peavarju paljudele ida poolt evakueerunutele.

Kolhoosiesimehe kodukant sai Põlvamaa sõbraks

Põlvamaa ja Kulikivka kogukonna sõprus sai alguse 52 aastat tagasi tänu Saverna kolhoosi ukrainlasest esimehele Pjotr Basistjukile, kes noorukese sõdurina sattus sõjakeerises Eestisse.

Üks sealse kandi kolhoosidest nimetati isegi Estoniaks. Omavahel peeti sotsialistlikku võistlust, kuid Eesti iseseisvumisel jäid suhted mõneks ajaks soiku

Leo Kütt


Kunagised kolleegid Valgjärve vallast meenutasid 36 aastat majandi juhina töötanud ja 85aastaseks elanud meest, keda kutsuti Peetriks, ning tema energilisust maaelu edendamisel ja oma inimeste heaolu parandamisel.
Leo Küti meenutusel sai põlvamaalaste sõprus Peetri kodukandi Kulikiviga alguse siinsest loomasööda nappusest, kui esimees otsis kodukandist üles kunagised koolivennad, kelle abiga loomadele toitu tarniti.
„Üks sealse kandi kolhoosidest nimetati isegi Estoniaks. Omavahel peeti sotsialistlikku võistlust, kuid Eesti iseseisvumisel jäid suhted mõneks ajaks soiku,“ sõnas Kütt.
Kunagine Põlva maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Haimar Sokk lisas, et 1970ndatel lävisid kaks kanti kultuuriliselt tihedasti: Põlva rajooni laulu- ja tantsupidudel oli alati delegatsioon Kulikivkast, nagu käisid Põlva taidlejad Ukrainas.
„Kulikivkalased meenutavad, et esimese Soome sauna tõid eestlased nende piirkonda ja meie omad mäletavad, et keris keevitati EPT töökojas ja viidi Ukrainasse,“ kirjeldas ta saunakultuuri levitamist.

2004. aastal, kui elujärg Eestis paranes, läkitas maavanem Mart Madissoon Ukrainasse delegatsiooni taaselustama hääbunud suhteid. Sõpruslepingu sõlmis järgmine maavanem kaks aastat hiljem.

„Tänased kontaktid toimivad eelkõige isiklikul tasandil, sest nii Eestis kui Ukrainas on toimunud administratiivsed reformid ja senised eestvedavad partnerid on kadunud. Kulikivka rajoonist sai 2020. aasta haldusreformiga gromada ehk territoriaalne kogukond Tšernihvi oblasti Tšernihivi rajooni koosseisus,“ selgitas Sokk.

Tema oli ka see, kelle eestvedamisel sõja puhkedes hankisid Põlva rotariaanid ja läkitasid Tallinna Vanalinna Rotary klubi vahendusel ja Slava Ukraini kaudu aprillis Ukraina sõpradele klubi presidendi (2021 – 2022) Reno Olle annetatud mahtuniversaali, generaatori ja pooletonnise koorma abikaupa. Ettevõtmisega liitunud Põlva kultuuriinimeste ja vabatahtlike abistajate toel paisus valdavalt toidukaupadest koosnev abikoorem 2,3 tonnile ja saadetise kogumaksumus 10 000 euroni, mille transpordiks hangiti lisabuss.

Annetused Ukraina toetuseks

Põlva Rotary klubi kogub järgmise abisaadetise Põlvamaa sõpruspiirkonda veel selle aasta esimesel poolel ja kutsub abistada soovijaid annetama.

Kõik annetused on teretulnud nende arvelduskontole EE552200001120255792 ja annetada soovijad märkigu kindlast selgituseks: ANNETUS UKRAINALE.

Klubi on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirjas, mis tähendab, et annetuse tegija saab maksustatavast tulust annetuse summa maha arvestada.


Jaga
Kommentaarid