Kodumaine rodo sookail

Eestimaa looduses on rododendronipõõsastikud väga tavalised. Sellise väite peale kergitavad paljud kindlasti kulmu. Need, kes pole veel tähele pannud, et meie sookail (Ledum palustre) pole süstemaatikute meelest enam kail, vaid hoopiski rodo (Rhododendron tomentosum).

Ühest küljest ju uhke värk, et Eestigi on järsku rodomaaks saanud. Teisalt jääb kail meie jaoks ikkagi kailuks, vanaks tuttavaks rabade ja rabastuvate metsade põõsaks. Samas võiks sookail oma meetrise või enamagi kõrgusega ju täitsa korraliku rodo mõõdu välja anda. Kuid kitsad lehed ja üpris omamoodi õisikud – jah, ei suuda teda täisväärtuslikuks rodoks pidada!

Nii või teisiti on sookail silmapaistev tegelane. Rabastuvates metsades võib ta moodustada vaat et rinnakõrguse padriku, milles kahlamine, eriti vihmamärjal ajal, pole just meeldivaim jalutuskäik.