Mingil määral tundsin end puudutatuna. Sai ju lapsena tüdimuseni silmapiirini ulatuvaid sovhoosi kapsaridu kõblatud. Ja siis see kodune kartulite-köögiviljade kasvatus, ikka põllu peal, pikkade rividena. Peale rohimise pidime sinna põudade ajal eemalt tiigist vett vedama. Kastmisega kasvavad viljad ju ikka kobedamad. Vaesel 1990. aastate alul oli endale söögi kasvatamine paratamatu, kaugel igasugusest romantikast.