Gluteenitalumatud lapsed saavad peagi koos teistega koolitoitu süüa

Eesti suurim koolitoitlustaja Daily alustas koostööd Eesti Tsöliaakia Seltsiga, et omandada teoreetilised ja praktilised teadmised tsöliaakiaga laste toitlustamiseks ning viia gluteenivaba toitlustuse võimalus igasse lasteasutusse.

Tänapäevane toitlustamine lasteasutustes ei tähenda pelgalt tervislikku menüüd puu- ja juurviljade pakkumise näol, vaid valmisolekut tulla toime ka erinevate toitumishäirete ja erimenüüdega. Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul puutuvad nad juba koolides ja lasteaedades kokku erinevate dieetidega, millest täna palju ei räägita ja mille olemust laialdaselt ei teata.

Põhjuseid, miks tänapäeval erinevalt süüakse ja mingi toidugrupp menüüst välistatakse, on mitmeid. „Paljud dieedid ja toitumisviisid, nagu näiteks omaalgatuslik gluteenivaba dieedi pidamine, ei ole otseselt seotud meditsiiniliste põhjustega,“ sõnas Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees Aive Antson. „Samas on ka erinevaid haiguseid, mille puhul erimenüü tagab inimese terve olemise.“

Lapsed näitavad sageli oma negatiivset suhtumist teisiti sööjasse välja, mistõttu on väga oluline, et lasteasutused arvestaksid tsöliaakiaga lapse vajadustega.

Kui pagarid ja kondiitrid teavad, et gluteen on teraviljavalk, mis tagab kondiitritoodete hea kerkimise, siis vähem teatakse seda, et gluteenivaba dieeti peavad eluaeg pidama näiteks tsöliaakiaga inimesed. „Tsöliaakia on nisus, odras ja rukkis sisalduvast gluteenist põhjustatud autoimmuunhaigus, mille korral kahjustub peensoole limaskest ja häirub toitainete imendumine,“ selgitas Antson, kelle sõnul on tsöliaakiahaigete ainsaks raviks eluaegne range gluteenivaba dieet.

Teadlikkus ennekõike

Teisiti toituv laps ei tohiks aga tunda ennast tõrjutuna selle tõttu, et peab sööma enda kaasa võetud sööki või hullemal juhul üldse söömata jääma. „Lapsed näitavad sageli oma negatiivset suhtumist teisiti sööjasse välja, mistõttu on väga oluline, et lasteasutused arvestaksid tsöliaakiaga lapse vajadustega ja planeeriksid toitlustuse nii, et kõik lapsed tunneksid ennast hästi,“ lisas Enrikson, kelle sõnul on ka teisiti toituvate laste vanematele suureks koormaks pidevalt ise toidukordi lapsele kaasa pakkida.“

Selleks, et ka tsöliaakiaga lapsele oleks tagatud toitlustus, peab köögitööd hoolikalt planeerima ja üle vaatama. Menüü ei tohi sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ja tooteid ning välistatud peab olema ristsaastumine. „Siinkohal on eriti oluline teadlikkus nii toorainete, menüü, serveerimise kui ka ruumi kohta, samuti toitlustustiimi omavaheline koostöö ja rangete nõuete jälgimine,“ lisas Antson.

Daily ja Eesti Tsöliaakia Seltsi koostöös omandavad kooli- ja lasteaiakokad tsöliaakia ja gluteenivaba toitlustamise kohta teoreetilised ja praktilised teadmised, et tõsta ühiskonna teadlikkust tsöliaakiast ja pakkuda seeläbi tervislikke valikuid juba alates lasteaiast.