Ekspert Ants-Hannes Viira: rohepööre tuleb teha seitsme aastaga. On küsitav, kas Eesti seda suudab
(26)„Meil on vaja rohkem elujõulisi põllumajandusettevõtteid, sest majanduspööret ja rohepööret saavad teha vaid elujõulised ettevõtted,“ tõi maaelufoorumil esile Ants-Hannes Viira, nentides, et kõigi nõudmiste täitmine on siiski küsitav.
„Kõik oleme uhked Eestimaa kauni looduse üle, tahame, et igapäevane toimetamine oleks taskukohane, elektrit jätkuks kõigile ja mugavaid tehnoloogiaid tuleks juurde,“ tõi esile Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira, tutvustades maaelufoorumil rohepoliitika eksperdirühma raportit. Viira selgitas, et roheülemineku teekonnal paljud arutelud alles algavad, sest infot tuleb kogu aeg juurde.
Samal ajal teadlane hoiatas, et kiimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalne oht Euroopale. Nii tuleb meil kindlasti järgida Euroopa rohelist kokkulepet ja täita kokku lepitud mõõdikuid.
Eesmärgid, mis tuleb täita seitsme aastaga
Rohepöörde kontekstis on enim tähelepanu saanud järgmised mõõdikud, mis tuleb täita 2030. aastaks: vähendada pestitsiidide üldist kasutust 50%; vähendada toitainete kadu vähemalt 50%, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene.
Praegust põllumajanduse ja toidusektori seisu kirjeldas teadlane järgmiselt: madal ressursi tootlikkus, suur töötlemata toodangu eksport, ELi keskmisest kõrgem lõpptarbijale suunatud valmistoodete osa impordis.
Ka tuleb vähendada põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses kasutamiseks ettenähtud antibiootikumide kogumüüki 50%. 2030. aastaks tuleb ka vähendada tuleb CO2 heitmeid 24%, võrreldes 2005. aasta kogustega. See nõue on mõeldud nii transpodile kui põllumajandusele – need valdkonnad kuuluvad Euroopa kliimapoliitikas JJM (jõupingutuse jagamise määruse) alla.
Lisaks tuleb aastaks 2030 tagada, et vähemalt 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaast haritakse mahepõllumajanduslikult. Seitsme aasta jooksul tuleb jõuda ka selleni, et vähemalt 10% põllumajandusmaast oleks kaetud mitmekesiste maastikuelementidega.
„2030. aasta perspektiivis on soovitud tulemusteni jõudmine küsitav,“ arutles maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira.
Ta tõi esile, et väga oluline on ka roheüleminku rahastamine, investeeringud nõutud eesmärkide elluviimiseks, energeetika arendamine, koostöö kohalike omavalitsustega.
„Maaelu seisukohast kõige kaalukam ettepanek on see, et kõikide tasandite otsused peaksid olema kooskõlas rohepöörde eesmärkidega,“ rääkis teadlane. Praegust põllumajanduse ja toidusektori seisu kirjeldas teadlane järgmiselt: madal ressursi tootlikkus, suur töötlemata toodangu eksport, ELi keskmisest kõrgem lõpptarbijale suunatud valmistoodete osa impordis. Kahjuks ekspordime ikka veel liiga palju töötlemata toodangut – teravilja ja toorpiima, samas impordime üha rohkem valmistooteid, selle asemel, et ise rohkem tooret töödelda.
Hakkame biomajandust kaardistama
Maaeluministeeriumi nõunik Argo Peepson selgitas maaelufoorumil ringbiomajanduse arengusuundi. Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ja -energiaks, ning bioloogiliste ressurssidega seotud teenuste pakkumine, samuti fossiilsete toormete asendamine biotoormega.
Teadlaste ettepanekud olid järgmised: arendada biogaasi tootmist, täppisviljelust ja mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega.
Peepson tõi esile, et koostamisel on ringbiomajanduse arendamise teekaart, lisaks tuleb koostada ka piirkondlikud teekaardid, mille metoodiline raamistik töötatakse välja Tallinna Ülikoolis.
Tallinna ülikooli vanemteadur Tarmo Pikner selgitas, et biomajanduse piirkondliku teekaardi koostamisel võetakse arvesse vastava piirkonna jätkusuutlikkus, samuti arvestatakse kogukondade ja ettevõtete kaasamise võimalusi biomajanduse arendamiseks. Eeskuju biomajanduse teekaartide koostamisel võetakse välisriikide kogemustest.
Teadlaste ettepanekud olid järgmised: arendada biogaasi tootmist, täppisviljelust ja mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega. Samuti tuleks teadlaste hinnangul suurendada põllumeeste seas teadlikkust kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguseid vähendatavatest tehnoloogiatest, siia alla kuulub ka näiteks tõuaretus, söödalisandid, sõnniku hoidmine ja kasutamine.
