Urbekuu ehk märts: kuu kõvad ja pehmed ajad

Urbekuu, ka hange-, kevade- ja linnukuu.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

5. päev – täiskuu kõva aja algus.

7. päev – täiskuu.

9. päev – vana kuu pehme aja algus.

15. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus.

19. päev – kuu loomise pehme aja algus.

21. päev – kuu loomine.

23. päev – noore kuu kõva aja algus.

29. päev – kuu esimese veerandi pehme aja algus.

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevad haavad kergesti mädanema ja piim hapuks. Pesu läheb pestes hästi puhtaks. Pehmel ajal künti söödid (mätas laguneb hästi), laotatakse sõnnikut ja külvatakse-istutatakse kõik, mis alla kasvatab. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Kaduneljapäev on 16. märts.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Siis külvatakse teravili ja kõik muu, mis peab peale kasvatama (kapsas istutatakse täiskuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis raiutakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Kõvad ja pehmed ajad ei välista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), võetakse ette vanaga.

Allikas: „Maavalla kalender 10 236 (2023)“, Maavalla Koda