Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2022. aasta keskmine piimatoodang 10 628 kilo lehma kohta.
Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga 371 karja ja 81 020 lehma, mis moodustab 96,6% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (13 273), Lääne-Virumaal (10 204) ja Pärnumaal (9744). Võrreldes aastataguse ajaga on lehmade arv suurenenud 331 võrra ja karjade arv vähenenud 28 võrra.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2022. aasta keskmine piimatoodang 10 628 kg. Võrreldes 2021. aastaga suurenes piimatoodang 144 kg.
Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang oli 10 896 kg, eesti punast tõugu lehmadel 9235 kg ja eesti maatõugu lehmadel 4489 kg.
Kus elavad parimad karjad?
Maakondade arvestuses olid parimad Põlva- ja Järvamaa. Lehma kohta saadi Põlvamaal 11 317 kg ja Järvamaal 11 282 kg piima. Kolmas oli Lääne-Virumaa, kus piimatoodang lehma kohta oli 10 956 kg. Parimad karjad aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid kuni saja aastalehmaga karjadest OÜ Tinni, Tartumaa – 13 718 kg ja rohkem kui saja aastalehmaga karjadest osaühing Kaiu, Raplamaa – 14 198 kg.
Oluline on loomade tervis
Karaj tervist näitab somaatiliste rakkude arv piimas. 2022. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades: 3–10 aastalehmaga karjadest Sooaluste Veis OÜ, Raplamaa; 11–100 aastalehmaga karjadest Marelle Tombandi Soone talu, Lääne-Virumaa; üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT, Raplamaa. Neis üksustes jäi somaatiliste rakkude arv alla 100 000 raku milliliitri kohta.
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.
Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi kodulehel.
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 437 karja 35 646 veisega, sealhulgas 15 120 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 699 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5268), Saaremaal (4945) ja Lääne-Virumaal (4213). Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (9062), seejärel limusiini (7839) ja herefordi (5594) tõugu lihaveiseid.
Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis on OÜ-l Mooste Farmerid Põlvamaal 367 ammlehma; Piilia Põllumajanduse Osaühingul Raplamaal 288 ammlehma; MTÜ-l Looduslikud Niidud Saaremaal – 278 ammlehma.
Kolm seakarja jälle vähem
Sigade jõudluskontrollis oli 25 karja ja 9128 siga. Kõige rohkem on jõudluskontrollis sigu Lääne-Virumaal (3001), järgnevad Saaremaa (1911) ja Harjumaa (1278). Aastaga on sigade arv vähenenud 1979 ja karjade arv kolme võrra. Suurimad karjad sigade jõudluskontrollis on Hinnu Seafarm Harjumaal – 823 emist; OÜ Viru Peekon Lääne-Virumaal 651 emist ja OÜ-l Vinimex Lääne-Virumaal – 635 emist.
EPJ andmetel sündis emise pesakonnas keskmiselt 13,5 elusat põrsast. Suurima viljakusega emised olid OÜs Kureoja Farm Lääne-Virumaal, kus peskonnas sündis keskmiselt 16,1 elusat põrsast. Pesakonna keskmisena võõrutati 2022. aastal 11,8 põrsast. Kõige rohkem põrsaid võõrutati OÜs Kureoja Farm (14,1).
