Ei anna alla! Upitame Reigi pöögi Euroopa aasta puu valimistel kõrgemale!
Veel nädalajagu saab olla toeks meie puule Euroopa huvitavate puude konkursil ning anda ühe oma toetushäältest Reigi punasele pöögile. Hetkel on Eesti puu 16 võistluspuu seas üsna tagasihoidlikul kohal ning korraldajate sõnul võivad selle taga olla ka tehnilised tõrked, mis meie hääli läbi ei lasknud.
Kui kohe peale Euroopa aasta puu 2023 konkursi väljakuulutamist veebruari alguses rebis võistlust ligi 20 000 häälega juhtima Poola puu, väga muljetavaldava kujuga Fabrykanti tamm, siis oli sellise maagilise spurdi taga ühe Poola mõjuisiku panus, kes oma jälgijaid hääletama kutsus. Teised riigid liikusid Poola puu järel üsna sarnase sammuga – hoolimata sellest, et Eesti oma 1,3-miljonilise rahvaarvuga võistleb näiteks 67-miljonilise Prantsusmaa, 55-miljonilise Suurbritannia või 57-miljonilise Hispaaniaga.
17. veebruari lõunaks oli Eesti puu kogunud 3854 toetushäält, edestades sellega Belgia pirnipuud, Bulgaaria plaatanipuud ja Läti ning Horvaatia tammesid. Võistlust juhib jätkuvalt Poola, kes nüüdseks kogunud üle 30 223 hääle, talle järgneb põnev õunapuukoloonia Ukrainast (9499 häält) ja istuvat draakonit meenutav tamm Slovakkiast (9192 häält).
Arvestades uhket tõsiasja, et aastal 2015 on Eesti europuu võistluse Heiki Hanso mehisel vedamisel ka kinni pannud (meenutagem Orissaare tamme keset jalgpalliväljakut!), siis „millise puu taga“ meie hääled nüüd kinni on? Selgub, et asi võib olla turvatõketes.
Nimelt on aasta puu veebilehel toimuv hääletus üles seatud selliselt, et olles välja valinud kaks puud, kellele soovid oma toetushääle anda, peab häälte lõplikuks kohalejõudmiseks veel klõpsama meili peale tuleval kinnituskirjal. „Oleme saanud väga mitmeid teateid selle kohta, et seda kinnituskirja ei tule, ja seda ei leia ka meiliprügikastist,“ kinnitas Eesti osalust korraldava Loodushoiu Fondi juht Pille Ligi. „Arvata on, et meie riigi serveritesse jõudvaid e-maile monitooritakse praeguse olukorra tõttu eriti karmilt ja karta on, et need kinnituskirjad pole lihtsalt paljudel juhtudel turvatõketest läbi murdnud. Oleme võistluse korraldajatega pidevas ühenduses ja loodame, et praeguseks on olukord paranemas.“
Seega julgustavad korraldajad peale oma hääle andmist kindlasti ootama kinnituskirja ja kui seda ei tule, kontrollima ka meili prügikasti. Sellesisulistest muredest võib märku anda ka uudise kommentaaris või korraldajatele kirjutades (aastapuu@loodushoiufond.ee).
Lisaks sellele on korduvalt tulnud ette, et hääletamise leht on üldse maas (Error 404).
Pille Ligi lisas veel, et võistluse korraldajatele pole küberprobleemid sugugi võõrad – paar aastat tagasi avastati nimelt hääletamise ajal küberrünnak Venemaalt. Mullu jäeti Venemaa võistluselt kõrvale Ukraina sõja algatamise eest.
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kohaliku rahva jaoks tähtsaid puid. Eestit esindavat Reigi pööki teavad Hiiumaa inimesed hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu.
Kunagi oli Reigi pöögi läheduses kogukonnaelu keskus – seal asus nii kirik kui ka kõrts ning seal toimunu oli aluseks mitme loometeose sünnile. Näiteks kirjutas Soome kirjanik Aino Kallas oma romaani „Reigi õpetaja“ Reigi kiriku esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“.
Hilisemast ajast saab välja tuua Reigi pastoraadihoone seni viimase elaniku – aastatel 1986-1987 elas juba tollal üsna mahajäetud barokses häärberis kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes on oma meenutusi sellest ajast jaganud Loodushoiu Fondi blogis.
Nii puu kui ka Reigi pastoraadihoone praegust seisu näeb lühikeses videoklipis SIIN.
Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, Eesti tänavune esindaja valiti välja Maalehe veebis toimunud hääletusel novembris.
Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Euroopa aasta puu 2023 hääletamine kestab veebruari lõpuni ja seda saab teha siin.
