Kas soovime osta mune, mille munenud kanad elavad karmimas vangistuses kui kõige jõhkramad kurjategijad?

Teaduslikud argumendid ühtivad iga kanu pidanud inimese niinimetatud talupoja tarkusega, mis ütleb, et puurides elavad kanad ei saa rahuldada oma loomuomaseid vajadusi ja nende heaolu ei ole tagatud.

Jaanuaris tehtud Kantar Emori avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei toeta 77% Eesti elanikest munakanade kitsas traatpuuris pidamist. 80% vastajatest eelistab süüa toitu, mille valmistamisel on kasutatud vabalt peetavate kanade mune.

Eesti inimesed peavad kanade heaolu oluliseks. Kõik munakarbid, mis meie poelettidel väljavalimist ootavad, on täidetud kanade poolt. Hoolivate inimestena on oluline näha munast kaugemale ning otsustada, millist kanade pidamist me oma rahakotiga toetame. Kas soovime osta ja süüa mune, mille munenud kanad elavad karmimas vangistuses kui kõige jõhkramad kurjategijad? Või on meie jaoks oluline, et munad munenud kanad on õnnelikud?

Kanade puurispidamine on kõige julmem viis mune toota. Õnneks peetakse lisaks puuridele kanu ka kolmes kõrgema heaoluga süsteemis. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub kõiki loomasõpru üles eelistama paremates tingimustes elavate õrrekanade, vabalt peetavate kanade või mahekanade mune.

Varasemalt olid puurikanade munad kõige soodsamad, kuid seoses hinnatõusuga on hinnad erinevate pidamisviiside lõikes ühtlustunud. Poodides leidub õrrekanade mune, mis on puurikanade omadest soodsamad. Loomasõbraliku ostuotsuse tegemine on tarbija jaoks üha lihtsam.

Kuidas mõista, kas linnul on hea?

Farmiloomade ja -lindude heaolu hinnatakse selle järgi, kui hästi nad neile loodud tingimustes hakkama saavad. Oluline ei ole mitte ainult negatiivsete kogemuste puudumine, vaid ka positiivsete kogemuste olemasolu.

Kanad on väga sotsiaalsed linnud, kes veedavad suurema osa oma päevast süüa otsides.

Kanade liigiomaste vajaduste alla kuulub siblimine, pinnase nokkimine ja kraapimine, liivavannide võtmine, õrte kasutamine ja pesakastidel munemine. Linnud siblivad, nokivad ja kraabivad pinnast selleks, et toitu leida. Kodukanad jätkavad sellist instinktiivset tegevust ka siis, kui neile on sööt ette pandud. Õhtu saabudes hüppavad kanad meelsasti kõrgemale pinnale nagu puuoks või õrs. Nende jalad on kohastunud tugevalt õrrest kinni hoidma isegi siis, kui lind on uinunud. Liivavanne võtavad linnud enda puhastamiseks. Munemiseks eelistavad kanad kasutada näiteks õlgedest pesakaste, mida ise oma keha ja jalgadega hoolikalt valmis seavad.

Kanad on väga sotsiaalsed linnud, kes veedavad suurema osa oma päevast süüa otsides. Seda teevad nad karjana kokku hoides ja nende vahel valitseb keeruline hierarhia. Näo järgi suudavad kanad meelde jätta kuni 100 liigikaaslast ning ära tunda omad. Omavahel suhtlevad nad kuni 30 eristatava häälitsusega, on osavad probleemide lahendajad ning õpivad muu hulgas üksteiselt. Isegi kahe päeva vanune tibu on võimeline looma kujutluspilti ning kanad mõistavad objekti jäävust. See tähendab, et nad on võimelised aru saama, et ära võetud ja peidetud ese eksisteerib ka siis, kui seda enam näha ei ole.

Kana vajab ringi pööramiseks umbes A3 lehekülje suurust pinda (ca 1200 cm²) ning tiibade lehvitamiseks kuni avatud ajalehe suurust pinda (ca 2600 cm²).

Puurikana julm elu traatpuuris A4 paberi suurusel pindalal

Puuris peab üks kana mahtuma umbes A4 paberi suurusega võrreldavale pindalale (ca 690 cm²). Kanu on puurides palju ja halbadest elutingimustest tulenevalt on lindude omavahelised suhted pingelised. Puurid koosnevad üleni metallvõrest. Linnud ei saa mugavalt seista, rääkimata siblimisest, nokkimisest ja kraapimisest. Samuti puuduvad võimalused sulestiku puhastamiseks. Suurtes lindlates, kus on tihedalt koos kümned tuhanded kanad, levivad haigused ja parasiidid. Lindudel puuduvad suled, esineb vigastusi ja luumurde. Puurikanad, kes elavad nii kitsastes tingimustes, et ei saa isegi oma tiibu sirutada, ei näe mitte kunagi päikesevalgust.

Munakanade elu puurides ei ole lihtsam ega õnnelikum kui priiuses.

Täielik üleminek julmast puurisüsteemist kõrgema heaoluga kanade pidamisviisidele on toimunud juba paljudes Euroopa riikides ning tänu inimeste hoolivusele liigume sinnapoole ka Eestis.