Enamasti ei räägi riikide esindajad oma tõelistest kavatsustest
Kõik algab õigete küsimuste küsimisest
Isegi halvasti osatakse öelda väga viisakalt ja meeldivalt
„Iga kord, kui mikrofonil nuppu vajutan, tean, et räägin 450 miljoni inimese eest,“ ütleb Annela Anger-Kraavi, kes esindab kogu Euroopat ÜRO kliimaläbirääkimistel. „See on tohutu vastutus. Sa mõtled inimestele, mitte mingitele huvidele.“
Tavaliselt tahavad väikesed tüdrukud saada printsessiks, mitte kliimaläbirääkijaks. Annela Anger-Kraavi unistas arstiametist, aga juba medõeks õppimise ajal sai selgeks, et tema suhteid laipadega anatoomikumis ei paranda ka aeg. Nii viiski ta paberid hoopis Tartu Ülikooli bioloogia erialale.
„Hiljem tekkis huvi majanduse ja looduse tasakaalu vastu,“ selgitab Kraavi majandusõpinguteni jõudmist. Pärast seda tundub kliimaläbirääkija amet juba täiesti loogiline.
Viimased läbirääkimised olid ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP27). Mis te seal kokku leppisite?
Ega seal tegelikult lepitud väga midagi kokku, protsess oli pooleldi vägivaldne. Ukrainas toimuvast sõjast tekkinud pinged kandusid ka sinna, ÜRO riikide vahel usaldust ei olnud ja õhkkond oli üpris ebaterve.
See sõda kurnab kogu maailma, kuid mõjub ka Aafrika ja Lähis-Ida riikidele karmilt, eelkõige toidu hinnatõusu kaudu. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi ja Kariibi mere ning Okeaania saareriikide soovitud kokkuleppeni loobuda fossiilkütustest ei jõutudki.
Kes peale sinu veel Euroopa Liidu poolt läbirääkimiste laua ümber istusid?
ÜRO kliimamuutuste konventsioonis räägib Euroopa Liit ühe häälena. Kui me ütleks 27 korda sama asja, siis see võtaks palju aega ja meil tekiks ülekaal. Paljudel ELi riikidel on ka väga suur sisuline võimekus. Kokku on konventsioonis 196 riiki.
Kui suure laua taga sõna võtan, räägin põhimõtteliselt 450 miljoni Euroopa inimese nimel.
