Kuidas alustada e-äriga ja milliseid seadusi pead täitma?
E-kaubandus on üks reguleeritumaid valdkondi ja annab tarbijale Euroopa Liidu piires väga hea kaitse ning õigused. Näiteks on tarbijal ELi piires õigus kaup 14 päeva jooksul põhjust avaldamata tagastada ja kaupmehel kohustus 14 päeva jooksul raha tagastada. Muidugi on ka siin erandid – näiteks ei saa tagastada ravimeid, toitu või eritellimusel sinu jaoks valmistatud toodet. Lisaks on tarbijal kaheaastane pretensioonide esitamise õigus jpm.
Ettevõtjana pead sa teadma, et 1. juulist 2021 kaotati ära kolmandatest riikidest (ehk väljastpoolt ELi) tellitud kaupade käibemaksuvabastus, mis tähendab, et käibemaks lisandub tellimuse väärtusest olenemata, ostjal on kohustus esitada deklaratsioon.
Eelmisest aastast kehtib veel kogu Euroopa Liidus e-ostja turvalisema autentimise nõue, mis tähendab sisuliselt kliendi autentimist internetipangas ja lihtsa krediitkaardi andmete sisestamise teel enam e-ostelda ei saa. Mis on väga tervitatav, kuna tõkestab lihtsaid krediitkaardi andmete vargusi ja nende andmete najal sinu nimel ostu sooritamist.
Ära on kaotatud õigus suunata inimesi ilma nõusolekuta IP-aadressi-põhiselt teise e-poodi (näiteks Soome IP-aadressi suunamine .ee lõpuga e-poest .fi lõpuga e-poodi jm).
Euroopa Liit on võtnud suunise müügivahendusplatvormide läbipaistvusele äriteenustes, näiteks tuleb äriteenuse kasutajatele anda selge ülevaade, kuidas pakkumisi reastatakse, kuidas toimib hinnastusmudel jm. Ehk et kui tarbijale kuvatakse ühte toodet eespool analoogsetest toodetest ja kaupmehena oled sa saanud selle eest tootjalt tasu/hüve, siis tuleb ära märkida, et tegu on „sponsorlusega“.
Euroopa Liit on otsustanud lisaks kehtestada alates 2025. aastast puuetega inimestele ligipääsetavuse võimalused ka e-poodidele. See tähendab, et kui arendad enda uut e-poodi või teed uuendusi vanale, siis arvesta juba mõne aasta pärast kehtima hakkavate ligipääsetavuse nõuetega ja lisa need protsessi. Lisaks on soovitus mõelda sellele, et puuetega inimesi, ainuüksi vaegnägijaid ja koordinatsioonihäiretega inimesi on üksnes Baltikumis vähemalt 100 000. Luues enda e-poele ligipääsetavuse näiteks kasvõi pimedale või vaenägijale, võid saada hoobilt sadu või hästi tehes ka tuhandeid uusi potentsiaalseid kliente!
Sel aastal muudetakse kogu Euroopa Liidus ka sooduskampaaniate hinnakujunduspoliitikat. Uue seaduse jõustumisel ei tohi allahindluse tegemisel enam suvaliselt toote alghinda muuta, vaid selleks peab olema viimase 30 päeva kõige madalam hind. Näiteks on välistatud tõsta täna alghinda ja homme teha sealt 50% allahindlust. Sel juhul peaksid ära tooma toote viimase 30 päeva madalaima hinna ja kui soovid teha 50% allahindlust, tuleb see teha madalaimast hinnast.
Tunne seaduseid
Lisaks kehtib alates 2022. aastast rida seadusemuudatusi, mille peamine eesmärk on tõhustada järelevalvet e-kaubanduse ja kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Näiteks annavad seadusemuudatused järelevalveasutusele võimaluse teha veebipoes kontrolloste valenime all. Lisaks on järelevalveasutusel edaspidi õigus saada internetiteenuse pakkujatelt infot selle kohta, kes on internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebilehe taga. Seadusemuudatus annab järelevalveasutustele ka õiguse nõuda internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu piiramist veebiliidestele, kui levitaja või veebiliidese haldaja ei tee järelevalveasutusega koostööd, ei reageeri järelevalveasutuse pöördumistele ja jätkab ohtliku toote müüki.
Lisaks pead ettevõtjana teadma, et kolmandatest riikidest Euroopasse ehk ka Eestisse kaupa sisse tuues on vajalik ELis asutatud vastutava isiku olemasolu, kes on võtnud tootega seoses vastutuse mitmete ülesannete täitmise eest. Näiteks peab vastutav isik kontrollima õigusaktides nõutud dokumentatsiooni, näiteks ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu ning tegema need kättesaadavaks järelevalveasutustele. Lisaks on vastutaval isikul kohustus teha igati koostööd järelevalveasutustega, kui ilmneb, et tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele. Vastutav isik peab tagama ka parandusmeetmete võtmise. Eelkõige puudutab see pürotehnikat, ehitusmaterjale jm selle kategooria ehk n-ö ohtlikke tooteid. Seadusemuudatus näeb ette, et vastutav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasaskäivatele dokumentidele, et järelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga ühendust võtta.
Võrreldes kehtiva olukorraga muutub see, et kui muidu vastutas nimetatud nõuete täitmise eest kolmanda riigi tootja, siis tulevikus peab selleks olema mõni ELis asuv ettevõte. Muudatus on vajalik, et tagada parem nõuetele vastavus eelkõige e-kaubanduse tingimustes ja seda eriti olukorras, kus suur osa ELi turule jõudvatest toodetest pärineb mõnest kolmandast riigist. Eelkõige lasub see nõue muidugi kolmandate riikide tootjatel, sest nemad peavad tagama, et nende toodete ELi eksportimisel oleks olemas ja tagatud ELis asutatud vastutav isik.
Mõistlik on uudiste ja nõuetega kursis olekuks liituda Eesti E-kaubanduse Liidu kodulehel uudiskirjaga või lugeda aeg-ajalt uudiseid.
