Seadusemuudatus tõi kitsendusi, mis mõjutavad nii tarbijat kui ka ettevõtjat

Eelmisel aastal hakkas kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis teeb kaupmeestele edaspidi kohustuslikuks kuvada hinnaalanduskampaaniates ka toote varasem hind. Varasemaks hinnaks loetakse seejuures alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind.

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid üle direktiivi, millega muudeti nelja kehtivat direktiivi, mis on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseadusega. Muudatuse peamine eesmärk oli muuta ostlemine tarbijatele selgemaks ja läbipaistvamaks. See puudutab ka internetipõhiseid kauplemiskohti, mille all mõeldakse keskkondi, mis vahendavad teiste ettevõtete pakkumisi – näiteks kaup24.ee, osta.ee, Amazon, eBay, booking.com ja paljud teised. See korrastas ühtlasi nii veebipõhiste otsinguvõimaluste kasutamist kui ka tarbijatele pakkumiste kuvamise ja hinnaalanduskampaaniate loogikat.

Millised on olulisemad muudatused?

Internetipõhise kauplemiskoha pidaja kohustub esitama teavet pakkujaks oleva isiku kohta – kas pakkuja on kaupleja või teine tarbija. Näiteks osta.ee peab selgelt välja tooma, kas pakkuja on kaupleja/ettevõtja või tavatarbija ehk eraisik. Veebipõhise otsingufunktsiooni pakkujale tekkis kohustus esitada teave peamiste parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija otsingu tulemusena esitatav pakkumiste järjestus. Näiteks kui eespool kuvatakse makstud positsioone, tuleb tarbijat sellest teavitada.

Keeld on müüa edasi internetirobotite abil hangitud pileteid ja jätta mulje, et kauba kohta esitatud arvustused on kirjutanud tegelik tarbija või toote varem ostnud isik. Samuti tuleb avalikustada, kui on makstud reklaami või kõrgema koha eest otsingutulemuste järjestuses. Avalikustamine peab olema selge, nähtav, mitte peidetud müügitingimustesse. Muudatus puudutab kõiki ettevõtjaid, kes pakuvad võimalust otsida veebis tooteid. Sellisteks ettevõtjateks on näiteks internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlussaidid. Kui müüakse aga enda toodetud, nii-öelda oma kaupu, siis võib neid eespool kuvada.

Üks oluline muudatus on, et hinnaalanduskampaaniates tuleb kuvada ka varasem toote hind. Varasemaks hinnaks on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kohaldatud madalaim hind. Uute kaupade ja kiiresti riknevate kaupade puhul, mis on alles müüki võetud, tuleb aga kuvada eelneva seitsme päeva madalaim hind.

Kauba hinda alandades peab kaupleja seega ära märkima alandamisele eelnenud varasema hinna, milleks on vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind. Sooduskampaaniate arvule ei ole piirangut, lubatud on teha 30 päeva jooksul kasvõi mitu kampaaniat, arvestama peab aga sellega, et iga kord tuleb soodushinda märkides välja tuua ja aluseks võtta eelneva 30 päeva madalaim hind. Arvesse lähevad kõik allahindlused sel perioodil, olenemata kampaania pikkusest või eesmärgist. Samas saab tõenäoliselt erandi teha koguselise piiranguga. Näiteks ostes kaks reha, saad kolmanda tasuta. Samuti on erandiks püsikliendi pakkumine või kauba omaduste halvenemisest tingitud allahindlus – näiteks banaani realiseerimistähtaja tõttu müüakse seda 50% soodustusega. Neid hindu ei pea järgmise üldkampaania ajal arvestama varasema soodushinna hulka.

Kõrged trahvimäärad

Direktiiv kohustab liikmesriike kehtestama karistusnormid, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Laiaulatusliku rikkumise korral, kus kahjustatakse tarbijate kollektiivseid huve mitmes liikmesriigis, peab trahvi maksimumsuurus olema vähemalt 4% kaupleja aastakäibest või vähemalt kaks miljonit eurot. Näiteks tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise eest ja teatud võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumise korral. Lepingueelse teabe andmise kohustuse rikkumise puhul, ka teabe mitteandmise korral, võib ettevõtjat trahvida kuni 400 000 euroga. Ka väärteo eest on ülemmäärade karistussummad krõbedad: kehtiva 50 000 euro asemel 400 000 eurot.