Internetis tuleb tegutseda teadlikult ja läbimõeldult

Kuigi netiäri on väga mugav, tuleb ka siin olla ettevaatlik, et mitte pettumusi kogeda või lausa kuriteo ohvriks langeda.

Internetist ostmine on üks lihtsamaid ja mugavamaid viise sisseostude tegemiseks – pole vaja minna poodi, otsida parkimiskohti või seista järjekorras.

Siiski on ka netiäris terve rida nüansse, mis eeldavad, et tarbija on oma õigustest ja ka võimalikest ohtudest teadlik. Nendega aitab tutvust teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Enne ostu sooritamist

Enne e-poest kauba tellimist tuleb kindlasti selgeks teha, kas müüjaks on juriidiline isik või eraisik. Kõige lihtsam on vaadata, kelle pangakontole tuleb teenuse või kauba eest raha kanda (eraisiku või firma arvele). Lisaks on arukas kontrollida, kas ettevõte on registreeritud äriregistris.

Kui müüja on eraisik, ei kehti kaubale või teenusele seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijate õigused (pretensiooni esitamise õigus, 14-päevane taganemisõigus jne) ning pettunud klient ei saa pöörduda probleemide korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.

E-poe veebilehel peab kindlasti olema järgmine teave: ettevõtte nimi ja asukoht ning e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul pöörduda; kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ning garantii tingimused; kui kaua võtab aega kauba kohalejõudmine ja mis tingimustel tagastatakse sobimatu kaup; kes kannab tagastamiskulud. Kodulehe tippdomeen .ee või lehe eestikeelne sisu ei anna alust arvata, et tegemist on Eesti ettevõttega. Välismaise e-poe kodulehel peaks olema ka märgitud, milliste riikide seadused sealt ostes kehtivad.

Igaks juhuks tasub otsida ka lisainfot müüja varasema tegevuse ja ostjatega käitumise kohta. Üks hea infoallikas on tarbijavaidluste komisjoni must nimekiri komisjoni otsuseid mitte täitnud kauplejatest.

Müüja taust väärib uurimist

Kui e-pood nõuab toote eest sajaprotsendilist ettemaksu, tasub kaaluda, kas ettemaks on kooskõlas kauba ootamisajaga. Kui sul tuleb kaupa või teenust väga kaua oodata ja müüja ei tundu täiesti usaldusväärne, tasub otsida alternatiive.

E-poest ostes on risk väiksem, kui teha makse deposiitarvele vastava vahendaja kaudu (nt PayPal). Sel juhul toimub maksmine n-ö kolmanda isiku kaudu ja müüjale kantakse raha üle alles siis, kui kaup on kätte saadud ning seda kinnitatud. Sarnaselt PayPaliga saab ka krediitkaardiga tehtud ostude eest raha tagasi nõuda ehk algatada chargeback’i protsessi, juhul kui tekivad probleemid. Näiteks kui kaupa ei saabu, see ei vasta tellitule või muud olukorrad, kus tarbija on üritanud kaupmehega probleemile lahendust saada, kuid kaupleja keeldub vastutusest või ei reageeri tarbija kaebusele.

Petuskeem: SMS lunapaki saabumise kohta

Politsei- ja Piirivalveamet hoiatab, et inimesed saavad sõnumeid postipakiautomaati saabunud saadetise kohta – tegelikult on see aga viis, kuidas ohvrilt pangakaardi andmeid välja petta.

SMSis püütakse jätta muljet, nagu oleks inimene saanud paki, mille kättesaamiseks tuleb raha maksta. Tegelikkuses püütakse inimesi sel moel meelitada sisestama oma krediitkaardi andmeid.

Petuskeemi järgi saadetakse ohvri telefonile sõnum, milles on kirjas, et postipaki kättesaamiseks tuleb kinnitada makse. Lingile vajutades avaneb uus leht, kuhu on lisatud tuntud kullerfirma logo või mõni muu viide postiteenusele. Edasi minnes palutakse sisestada oma elukoha ja pangakaardi andmed.

NB! Kindlasti ei tohi kunagi ühegi sellise SMSi peale hakata kuhugi oma paroole või andmeid sisestama, kuna see võib lõppeda pangakonto tühjendamisega.

Internetiportaalides ja suhtlusvõrgustikes eraisikult kaupa või teenust ostes ei kehti ostjale seadusest tulenev kaitse ega laiene tarbijaõigused ning sel juhul ei saa probleemide korral pöörduda abi saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.

Internetist ostmisel tasub alles hoida kogu ostuga seotud teave ja kirjavahetus (toote või teenuse kirjeldus, vormistatud tellimus, kaupleja kinnitus tellimuse kättesaamise kohta jms).

Kui kaup ei sobi

E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Taganemisõiguse eesmärk on võimaldada tarbijal tellitud kaupa proovida ja ebasobivuse korral see ilma negatiivseid tagajärgi kartmata tagastada. Seejuures ei ole tähtsust, kas tegemist on uue või kasutatud kaubaga või kas toode on ostetud tava- või soodushinnaga.

E-kauplusest ostes on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda.

14-päevane taganemisõiguse tähtaeg hakkab kulgema toote kättesaamisest ehk kullerilt toote vastu võtmisest. Pakiautomaadi kasutamisel hakkab tähtaeg kulgema pakiautomaadi avamisest, mitte kaupleja poolt paki välja saatmisest või SMS-teavituse saamisest.

Kui internetis tellitud tootel ilmneb puudus, vastutab müüja kahe aasta jooksul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Kauba tagastamine

Kui tarbija on kauba kätte saanud ja soovib selle kauplejale tagastada, siis taganemisõiguse kasutamiseks tuleb esitada kauplejale 14 päeva jooksul kirjalik taganemisavaldus ning seejärel kaup 14 päeva jooksul tagasi saata. Kaupleja peab tagastama tarbijale 14 päeva jooksul kõik lepingu alusel saadud tasud ehk kauba maksumuse, kauba kätte toimetamise postikulud, väljastamis- või komplekteerimistasud ja makse tegemise (näiteks pangalingi) teenustasud.

Kauba tagastamisega seotud kulud võib jätta tarbija kanda, kuid seda üksnes juhul, kui tarbijat on sellest eelnevalt teavitatud. See tähendab, et e-kaupluse müügitingimustes peab olema kirjas, et lepingust taganemisel jäävad kauba tagastamise, postitamise või muud transpordikulud tarbija kanda. Juhul kui e-kaupluse müügitingimustes sellist teavet kirjas ei ole, on tegemist teavitamiskohustuse rikkumisega ja sellisel juhul jäävad ka kauba tagastamisega seotud kulud kaupleja kanda.

Välismaalt tellimisel uuri, kust kaup tarnitakse

Kui tellite kauba Euroopa Liidu välise ehk kolmanda riigi internetipoest, siis tuleb täita tollideklaratsioon ja maksta käibemaks. Kui kauba väärtus on üle 150 euro, tuleb maksta tollimaks. Kui saadetis sisaldab aktsiisikaupu, nt alkoholi või tubakatooteid, tuleb tasuda ka aktsiis.

Uurige välja riik, kust kaubad tarnitakse. Mõned veebipoed võivad asuda Euroopas, kuid tegelikult tarnitakse kaubad väljastpoolt Euroopa Liitu.

Kui saadetise lähteriik on ELi väline riik, tuleb saadetis tollis deklareerida, sõltumata veebipoe asukohast. Soovitame alles hoida tellimuse dokumendid kuni paki kättesaamiseni.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Lepingust taganemisega seoses tuleb pidada silmas, et taganemisõigus ei kehti alati kõikidele toodetele. Tagastada ei saa avatud pakendiga audio- ja videosalvestisi, arvutitarkvara ega -mänge. Samuti ei saa tagastada tooteid, mille pakend on avatud ja mis ei kõlba tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel (näiteks pesu ja kosmeetikatooted). Taganemisõigus ei laiene ka kiiresti riknevatele toodetele (näiteks lühikese säilimistähtajaga toiduained või lilled) või toodetele, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või kohandatud vastavalt tarbija vajadustele. Juhul kui kaupleja on tarbija jaoks toote eraldi tellinud, siis selliseid tooteid saab soovi korral tagastada küll.

Seega, enne e-kauplusest ostmist soovitame tutvuda e-kaupluse müügitingimustega ja taganemisõiguse kohta avaldatud teabega. Tagastamise kord ja tingimused peaksid olema kirjeldatud põhjalikult, kuid samas arusaadavalt. Kindlasti peaks e-kaupluse veebilehel olema kirjas, kelle kanda jäävad lepingust taganemise ja kauba tagastamisega seotud kulud. Seejuures peaks olema märgitud kauba tagastamisega kaasnevate kulude suurus ning täpsustatud, kuidas ja millisele aadressile tuleb kaup tagastada.

Euroopa Liidu poodidega tekkinud probleemi korral saab abi eesti keeles

Euroopa Liidu (EL) e-poodidest ostes on tarbija õigused kaitstud samaväärselt nagu Eestis.

ELis on tarbija õigusi puudutavad seadused ühtlustatud ja e-poodidele kehtivad ühetaolised kohustused, nii ostueelse teabe kui ka kaupade tagastamise osas.

Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud spetsiaalsed keskused ehk ECC-keskused, mis lahendavad tarbijate piiriüleseid kaebusi, moodustades ECC-võrgustiku. Eesti keskus ehk ELi tarbija nõustamiskeskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus. Seega saab Eesti tarbija probleemidega, mis on tekkinud teise ELi riigi e-poega, pöörduda abi saamiseks eesti keeles nõustamiskeskuse poole ega pea otsima tarbijakaitseasutust kaupleja asukohariigis. Välismaise kauplejaga suhtleb tarbijakaebuse lahendamisel selle riigi ECC-keskus, kus kaupleja asub ja kuhu Eesti keskus tarbija kaebuse vahendab.

• ECC-keskuste teenused on tarbijatele tasuta.

• Kuigi Ühendkuningriigid ei kuulu Euroopa Liitu, saavad Eesti tarbijad vaidluste korral Suurbritannia kauplejaga jätkuvalt küsida nõu ja abi eesti keeles ning esitada kaebuse ELi tarbija nõustamiskeskusele, kes vahendab selle Suurbritannia keskusele sisuliseks lahendamiseks.

• Väljaspool Euroopa Liitu registreeritud ettevõtetega tehtud tehingutele või vaidlustele ELi tarbijaõigused ei laiene ja TTJA juures tegutseval Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusel ei ole seetõttu pädevust tarbijat nõustada või abistada.