Eraisikute maksed liiguvad mobiiliäppidesse

Eraisikud eelistavad üha rohkem teha makseid mobiiliäppides.

Mobiilis ja internetipangas algatatud maksete suhe oli lõppenud aasta detsembris juba 56%/44% mobiili kasuks. Aasta varem algatasid eraisikud samas võrdluses 45% maksetest mobiilis.

Eestis välja antud pangakaartidega maksti füüsilistes müügikohtades ja e-poodides neljandas kvartalis 8% võrra sagedamini kui aasta tagasi. Kaarditehingute käive kasvas samas võrdluses 11%. Ajal, mil hinnad kasvasid pea 20%, on see märk ostetavate koguste vähenemisest. Hinnanguliselt 55% kaardimaksetest tehakse esmavajalike kaupade ja teenuste hankimiseks (toit, esmatarbekaubad, kütus, ravimid, raviteenused).

Kuigi Eesti elanike kaardimaksete käive kasvab, siis põhjus on pigem (kohalike) kaupade ja teenuste kõrgemates hindades. Välismaal tehtud ostude käive ei ole koroonaeelsele tasemele veel jõudnud.

Eesti pankade välja antud kaartidega tehti neljandas kvartalis müügikohtades keskmiselt 29,7 miljonit kaardimakset kuus, kaardi vastuvõtja poolelt raporteerisid Eesti pangad mahuks 25,4 miljonit tehingut ehk hinnanguliselt 15% tehingute puhul oli kaardimakse vastuvõtjaks piiriülene pank. Kaardiga tehtud e-ostude puhul on käärid veelgi suuremad – vaid 19% vastuvõtmise poolest on Eesti pankade käes (selle taga on peamiselt Bolt ja Wolt).

E-ostude arv ja käive oli neljandas kvartalis ajaloo kõrgeim. Eriti hoogsalt on kasvanud just Eesti e-poodidest tehtud ostud. Täpsustuseks – e-ostudeks liigituvad selles ülevaates ka maksed, mida tehakse toidu tellimiseks või taksoga sõitmiseks (nt Wolt ja Bolt). Piltlikult võib öelda, et e-ostude mahud teevad uusi rekordeid ja käibenumbrid on 2019. aastaga võrreldes kolmekordistunud ja 2020. aastaga võrreldes kahekordistunud.