Eesti esimest, kümme aastat tagasi ehitatud Kolu ökodukti kasutasid alguses enamasti kassid ja rebased. Uutel rohesildadel aga nähti kõikvõimalikke metsloomi juba peatselt pärast sildade valmimist ning ühtlasi selgus, kuidas hundid väga kergelt said üle maantee lambaid murdma.
Eesti 2+2 ja 2+1 ristlõikega teedele on ehitatud viis ökodukti ja kolm suurulukitunnelit, mis ühendavad elupaiku ja võimaldavad rohevõrgustikul toimida vaatamata olulistele barjääridele, milleks suure liiklussagedusega teed on.
Transpordiameti tellimusel seirasid neljal ökoduktil loomade käike Eesti Looduseuurijate Selts ja Loodushuvi eksperdid. Mullu valminud Puiatu rohesillal pole veel vaatlusi tehtud.
Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk nimetab ajakirjanduslikuks liialduseks juttu, nagu oleks Kolus olnud alul tegemist peamiselt „kasside sillaga“. Üks eksperte, Maris Kruuse täpsustab, et esmaseires aastatel 2015-2016 kõndis üle Kolu ökodukti 12 ulukiliiki – metskits, metssiga, hunt ja ilves, punarebane, kährikkoer, hall- ja valgejänes, metsnugis, mäger ja siil. Punaorav hüples niisama ringi.
Jätkuseires 2020-2022 oli liike juba 14, sh kõik Eesti sõralised (metskits, põder, punahirv ja metssiga), suurkiskjatest ilves ning tõenäoliselt karu. Ka lähedal elavad koerad-kassid jätkasid oma käike, ehkki oluliselt vähemal määral. Mõned koduloomad said küll seirajatele rajakaamera pildi järgi heaks tuttavaks.
