Keeletoimkonna vanem Urve Pirso selgitab, et ükski otsus ei muuda varasemat tava, vaid pigem saavad kirjutajad kirjakeele normile vastavaid võimalusi juurde. Seega loetakse edaspidi õigeks teatud sõnade mõlemad vormid.

„Põhimõte on selles, et sõnade tegelik kasutus oleks sõnaraamatu variandiga rohkem kooskõlas. Alguses on ikka nii, et on mõlemad variandid ja elu näitab, kumb jääb püsima,“ lisab keeletoimkonna liige Reili Argus.

Kui rahvasuus on näiteks plohv, gaala või karatee juba normiks saanud, siis nüüd kinnitati need ka kirjakeele norminguna. Argus selgitas, et säärane võõrsõnade muganemine ja mugandamine on loomulik protsess. Ta tõi varasema näite ka sõnapaarist keefir ja kefiir, mis mõlemad on korrektsed, kuid viimase kasutus hakkab hääbuma.

„Ühel hetkel võib vanem või vähem muganenud variant vaikselt ära kaduda – antud juhul kefiir, kus rõhk on järgsilbil, mis pole eesti keelele omane. Ja võib-olla järgmises sõnaraamatus gaala ühe A-ga varianti enam polegi, sest seda lihtsalt ei kasutata enam,“ oletab Argus. Sarnaselt on läinud sõnaga polügoon, millest nüüd lubati ka rööpvorm polügon.